Uued raamatud

Raamat räägib noore Eesti mehe läbielamistest Nõukogude sõjaväes NSVL lõpuaastatel. Sõda Afganistanis hakkab läbi saama, kuid oht sinna sattuda on ikka õhus. Kutsealusel on kolm valikut – hullumaja, vangla või sõjavägi. Ehk valikut tegelikult pole, tuleb minna. Ees ootavad kuud täis hirmu, ahastust, vägivalda ja otsatut lollust, mis on kõige sellega läbi põimunud. Ranged eeskirjad, karmid kirjutatud ning veel karmimad kirjutamata seadused. Joomarlus, varastamine ja üldine minnalaskmismeeleolu. Kas see armee võitis tõesti kunagi sõja?

Tundidest said päevad, päevadest kuud. Emakeel kippus ununema. Saatus kandis autori kummalistesse olukordadesse ja salajastesse paikadesse. Taiga külma ja ülevasse tühjusse, kuumava kõrbe lämmatavasse lõõska. Teed ristusid erinevate rahvustega, erinevate tüüpidega. Moskva karmid rokkarid, Tuva tillukesed kurgulauljad, Vilniuse hea südamega tänavakaklejad, veendunud moslemitest kanepikollid, Siberi jubedad retsid. Jäi ainult lootus. Ja jäi muusika.

Kindlat polnud midagi, absoluutselt mitte midagi. Iga hetk võidakse sind saata impeeriumi teise otsa. Õhtul magama minnes pole kindel, kus ärkad ülejärgmisel hommiku. Või kas üldse ärkad.

Margus Haav (1969) on ajalehe Sakala ajakirjanik, audiofiilse kallakuga melomaan, pühendunud ajaloohuviline, filmigurmaan, Viljandi kultuuriakadeemia lektor, vabakutseline humanist ja asjaarmastaja patsifist ning enam kui tuhande kultuuriarvustuse autor. Debüütromaan „Kuidas lõhnab kuri“ (2016) rändas tulevikumaastikel, „Alumiiniumist kurgid“ vaatab tagasi minevikku. Kui debüüdis oli kõik välja mõeldud, siis siin on kõik tõsi. Tasakaal peab olema.

Sõjaväeosa nr 5460, mida rahvasuus miilitsapataljoniks kutsuti, tegutses Tallinnas 25 aastat. Selle aja jooksul teenis seal sundaega suur hulk eesti poisse ja vähe on kohti, kuhu miilitsasõdurite patrullid poleks jõudnud. Enamikel suursündmustel – kontserdid, spordivõistlused, 80-ndatel toimunud eestlaste jaoks olulised rahvakogunemised jpm – valvasid korda miilitsapataljoni sõdurid, sh niisugustel üritustel, kus eesti poisid oleks võimalusel seisnud vastaspoolel.
Sündmuste areng Nõukogude Liidus viis miilitsasõdurid mitmel korral tegutsema ka Eestist väljapoole.
Mida tundsid ja mõtlesid poisid, kes tollal aega teenisid ja neis sündmustes osalesid? Mis elu miilitsapataljonis elati, mis moodustis see miilitsapataljon üldse oli ja kuidas eestlased sinna sattusid?
Asjaosaliste mälestuste põhjal kirjutatud ja rohkem kui 200 fotoga illustreeritud raamat annab värvika pildi eesti poiste elust Tallinna miilitsaväeosas. Raamatus on äratundmisrõõmu sündmustes osalenutele, sõdurilugusid skaalal halenaljakast traagiliseni jätkub igale lugeja maitsele.

Uued raamatud juulis.

Mees pruunis nahkmantlis kiirustab mööda Liivalaia tänavat. Viimane tööots ja siis olen ma vaba, mõtleb ta. Kokkulepitud kohtumisele mees ei jõua, sest väikeses parklas haarab temast kellegi kinnastatud käsi ja ta tunneb teravat valu kaelas. Üks surmav noahoop ja ta langeb asfaldile maha. Kiiresti eemaldatakse mehe taskust väike ese, mis tal oli plaanis üle anda. Samal ajal saab uurija Ottovar Lee kõne tundmatult neiult, kes väidab, et teda tahetakse tappa ja soovib tungivalt Leega kokku saada.

"Tappa kohtunikku" on Helen Prinsi teine romaan, kus kuritegusid lahendab uurija Ottovar Lee.

Helen Prins tunneb politseitööd läbi ja lõhki. Ta on õppinud Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks ja omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. 2010-2018 töötas ta Politsei-ja Piirivalveametis.

Mõnusalt humoorikas stiilis kirjutatud südamearsti tööst ja sellega kaasnenud seikadest, aga ka arstimise kunstist ja arsti ning patsiendi omavahelise suhtlemise suhtlemise iseärasustest. Juttu on ka ilmast ja inimestest- arsti kogenud pilk on usaldusväärne ja nii saab lugeja teada küllap mõndagi huvitavat ka iseenda kohta. Lisaks leidub raamatus hulganisti häid nõuandeid, kuidas oma südant kõige paremini"ära tunda" ja mis on eeldused selleks, et elada kõrge eani. Patsient võib vaikida, kuid tema süda jutustab arstile ise patsiendi eluloo. Raamatu viimane peatükk viib meid 2020. aasta kevade kõige aktuaalsema küsimuse juurde: kas ja kuidas muutub elu pärast krooniviiruse epideemia raugemist? Dr. Rein Vahisalul on siin oma arvamus.

Maale kolinud Maarja uue kodu katus vajab hädasti remonti. Rahapuudus sunnib teda pakkumavõimalust veeta aega Unustamatu Ööbiku villas. Atsakas naabrinaine Mammi on oma elukogemuse ja koer Mukiga, kes olevat"inimingede parumeeter", talle hindamatu nõuandja. Kuid mitte siis, kui Maarja ellu tulevad kaks erinevat meest...

"Suvitusromaan"on kirjastuse Hea Lugu uus ajaviitekirjanduse sari.