PÕLTSAMAA RAAMATUKOGU ARENGUKAVA PROJEKT

Tutvu ja avalda arvamust! Perioodil 3.-31. august saab esitada muudatusettepanekuid meilile poltsamaa@poltsamaark.ee ( paberil Põltsamaa valla kantseleisse, Põltsamaa või Tapiku raamatukokku).

Maalinäitus "Meri ja lilled"

Uued raamatud

Raamat räägib noore Eesti mehe läbielamistest Nõukogude sõjaväes NSVL lõpuaastatel. Sõda Afganistanis hakkab läbi saama, kuid oht sinna sattuda on ikka õhus. Kutsealusel on kolm valikut – hullumaja, vangla või sõjavägi. Ehk valikut tegelikult pole, tuleb minna. Ees ootavad kuud täis hirmu, ahastust, vägivalda ja otsatut lollust, mis on kõige sellega läbi põimunud. Ranged eeskirjad, karmid kirjutatud ning veel karmimad kirjutamata seadused. Joomarlus, varastamine ja üldine minnalaskmismeeleolu. Kas see armee võitis tõesti kunagi sõja?

Tundidest said päevad, päevadest kuud. Emakeel kippus ununema. Saatus kandis autori kummalistesse olukordadesse ja salajastesse paikadesse. Taiga külma ja ülevasse tühjusse, kuumava kõrbe lämmatavasse lõõska. Teed ristusid erinevate rahvustega, erinevate tüüpidega. Moskva karmid rokkarid, Tuva tillukesed kurgulauljad, Vilniuse hea südamega tänavakaklejad, veendunud moslemitest kanepikollid, Siberi jubedad retsid. Jäi ainult lootus. Ja jäi muusika.

Kindlat polnud midagi, absoluutselt mitte midagi. Iga hetk võidakse sind saata impeeriumi teise otsa. Õhtul magama minnes pole kindel, kus ärkad ülejärgmisel hommiku. Või kas üldse ärkad.

Margus Haav (1969) on ajalehe Sakala ajakirjanik, audiofiilse kallakuga melomaan, pühendunud ajaloohuviline, filmigurmaan, Viljandi kultuuriakadeemia lektor, vabakutseline humanist ja asjaarmastaja patsifist ning enam kui tuhande kultuuriarvustuse autor. Debüütromaan „Kuidas lõhnab kuri“ (2016) rändas tulevikumaastikel, „Alumiiniumist kurgid“ vaatab tagasi minevikku. Kui debüüdis oli kõik välja mõeldud, siis siin on kõik tõsi. Tasakaal peab olema.

Sõjaväeosa nr 5460, mida rahvasuus miilitsapataljoniks kutsuti, tegutses Tallinnas 25 aastat. Selle aja jooksul teenis seal sundaega suur hulk eesti poisse ja vähe on kohti, kuhu miilitsasõdurite patrullid poleks jõudnud. Enamikel suursündmustel – kontserdid, spordivõistlused, 80-ndatel toimunud eestlaste jaoks olulised rahvakogunemised jpm – valvasid korda miilitsapataljoni sõdurid, sh niisugustel üritustel, kus eesti poisid oleks võimalusel seisnud vastaspoolel.
Sündmuste areng Nõukogude Liidus viis miilitsasõdurid mitmel korral tegutsema ka Eestist väljapoole.
Mida tundsid ja mõtlesid poisid, kes tollal aega teenisid ja neis sündmustes osalesid? Mis elu miilitsapataljonis elati, mis moodustis see miilitsapataljon üldse oli ja kuidas eestlased sinna sattusid?
Asjaosaliste mälestuste põhjal kirjutatud ja rohkem kui 200 fotoga illustreeritud raamat annab värvika pildi eesti poiste elust Tallinna miilitsaväeosas. Raamatus on äratundmisrõõmu sündmustes osalenutele, sõdurilugusid skaalal halenaljakast traagiliseni jätkub igale lugeja maitsele.

Uued raamatud juulis.

Mees pruunis nahkmantlis kiirustab mööda Liivalaia tänavat. Viimane tööots ja siis olen ma vaba, mõtleb ta. Kokkulepitud kohtumisele mees ei jõua, sest väikeses parklas haarab temast kellegi kinnastatud käsi ja ta tunneb teravat valu kaelas. Üks surmav noahoop ja ta langeb asfaldile maha. Kiiresti eemaldatakse mehe taskust väike ese, mis tal oli plaanis üle anda. Samal ajal saab uurija Ottovar Lee kõne tundmatult neiult, kes väidab, et teda tahetakse tappa ja soovib tungivalt Leega kokku saada.

"Tappa kohtunikku" on Helen Prinsi teine romaan, kus kuritegusid lahendab uurija Ottovar Lee.

Helen Prins tunneb politseitööd läbi ja lõhki. Ta on õppinud Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks ja omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. 2010-2018 töötas ta Politsei-ja Piirivalveametis.

Mõnusalt humoorikas stiilis kirjutatud südamearsti tööst ja sellega kaasnenud seikadest, aga ka arstimise kunstist ja arsti ning patsiendi omavahelise suhtlemise suhtlemise iseärasustest. Juttu on ka ilmast ja inimestest- arsti kogenud pilk on usaldusväärne ja nii saab lugeja teada küllap mõndagi huvitavat ka iseenda kohta. Lisaks leidub raamatus hulganisti häid nõuandeid, kuidas oma südant kõige paremini"ära tunda" ja mis on eeldused selleks, et elada kõrge eani. Patsient võib vaikida, kuid tema süda jutustab arstile ise patsiendi eluloo. Raamatu viimane peatükk viib meid 2020. aasta kevade kõige aktuaalsema küsimuse juurde: kas ja kuidas muutub elu pärast krooniviiruse epideemia raugemist? Dr. Rein Vahisalul on siin oma arvamus.

Maale kolinud Maarja uue kodu katus vajab hädasti remonti. Rahapuudus sunnib teda pakkumavõimalust veeta aega Unustamatu Ööbiku villas. Atsakas naabrinaine Mammi on oma elukogemuse ja koer Mukiga, kes olevat"inimingede parumeeter", talle hindamatu nõuandja. Kuid mitte siis, kui Maarja ellu tulevad kaks erinevat meest...

"Suvitusromaan"on kirjastuse Hea Lugu uus ajaviitekirjanduse sari.

Uued raamatud juunikuus

"Tütarlaps maalilt"   Ira Lember

Alfred Älves, kes oli lapsena suurt uhkust tundnud oma kasuisa kunstnik Paul Bornholmi üle, armastanud teda kui isa ja imetlenud kui kunstnikku, hakkas teda peale perekonnas toimunud lahutust vihkama ja kõigis saatuselöökides süüdistama.  Peale kunstniku surma, saades teada, et oli testamendi järgi tema üks pärijatest, läks ta tema maja üle aastate taas vaatama. Maja, mis talle lapsena koduks oli olnud, tuletas nüüd lapsepõlve sündmusi elavalt meelde, ent kõige rohkem ikka tema luhtunud unistust saada kunstnikuks, kelleks oleks ta ju kõigi eelduste järgi pidanud saama. Ja seal sai Alfredile selgeks, et tema eluunistuste luhtumises ei olnud süüdi üksnes tema kasuisa, vaid vähemalt sama palju ka tema parima maali „Neiu järvel” modell. Ja kuna kasuisale ei saanud enam tema tegude eest kätte maksta, siis langes poja viha ja raev nüüd selle kuulsa maali modelli peale.  Ja temas kinnistus ideé fix, et sellel neiul tuleb kõigi tema elu ebaõnnestumiste eest tasuda, sest ta oli veendunud, et ilma kättemaksmata on tema elu vaid üks suur läbikukkumine.  Nii otsiski Alfred Älves selle inimese üles, et talle tema tegude eest õiglaselt tasuda, sest ta oli kindel, et muidu ei vabane ta eales oma vihast ega saa lahti oma lapsepõlve painetest.  Kas tema kättemaks aga korda läks ja kas see teda ka aitas ning talle ta rahu tagasi andis? 

"Mäe tippu ja tagasi"   Triin Sinisaar

Mirt töötab televisioonis operaatorina. Ta on hiljuti abikaasast lahku kolinud ja püüab ravimitega tõrjuda nii peavalusid kui ka kurvameelsust. Tema endine mees Luukas on pärast valusat läbikukkumist matnud maha unistused heliloojana edu saavutada ja teenib igapäevast leiba helitehnikuna. Aastaid välismaal elanud telerežissöör Johan, Luukase kunagine parim sõber, on ühe isikliku mure lahendamiseks äsja Eestisse tagasi kolinud ja temast on saanud Mirdi töökaaslane. Ootamatu ühine tööots viib nad kolmekesi Delhisse võttele, kuid alguses lühikese komandeeringuna plaanitud reisist kujuneb olude sunnil pikk teekond läbi mitme India osariigi, alt lauskmaalt üles Himaa­laja mägedesse. Sedamööda kuidas India oma võlude ja raskustega reisikaaslastele naha vahele poeb ja omavahelised suhted üha pingestuvad, on nad aina enam sunnitud seisma silmitsi mälestustega, mis neid painavad. See on rännak, mis muudab viimaks nende kõigi elu. „Mäe tippu ja tagasi” on lugu armastusest, hirmust ja lahtilaskmisest. Triin Sinissaar (snd 1975) on hariduselt prantsuse filoloog ja stsenarist. Alates 1999. aastast töötab ta Tallinna Linnateatris dramaturgina. Sinissaar on kirjutanud näidendeid, dramatiseeringuid ja stsenaariume. „Mäe tippu ja tagasi” on tema esimene romaan. 

Tutvu Põltsamaa Raamatukogu arengukavaga

Arengukavaga saab tutvuda ja ettepanekuid teha kuni 25. juunini.

Ettepanekud palun saata meilile: 

poltsamaa@poltsamaark.ee

 ARENGUKAVA

RAAMATUKOGU AVATUD

Juhised raamatukogu külastamisel

* Raamatukogus liikudes hoia teistest inimestest vähemalt 

   2 meetri kaugusele!

* Raamatukokku sisenemisel ja väljumisel desinfitseeri käed!

* Raamatukogus liikudes on soovitav kanda kaitsemaski!

* Raamatukogu rakendab taas viivist 01.06.2020