Uued raamatud!

 

Rahuloluküsitlus

     11.-24. aprillini küsime Eesti raamatukogudes, kuidas kasutajad raamatukogu teenusega rahul on. Palume hinnata oma viimast raamatukogu külastust ning soovi korral saab lühidalt lisada, mis meeldis ja mis võiks teisiti olla. Andmeid kasutame raamatukoguteenuse analüüsimisel ja arendamisel. Vastused edastame ka raamatukogudele, kelle teenuseid hindasite. Andmeid säilitatakse 1 aasta alates küsitluse lõpust. 

Küsitlus on anonüümne. 
Kui olete nõus, et võtame vajadusel teiega tagasiside täpsustamiseks ühendust, lisage ka oma e-posti aadress. Soovi korral saab paluda oma e-posti aadressi kustutamist vastusest.
Küsitlust korraldab ja kogutud andmete eest vastutab: Eesti Rahvusraamatukogu Kultuuriministeeriumi tellimusel (www.rara.ee).
Lisainfo: statistikateenuse juht Riin Olonen, statistika@rara.ee

https://forms.office.com/e/jfB2MtrC0X

Uued raamatud!

 

Sulelised kaameras

 Aprillis- mais Tapiku raamatukogus Livia Kääri fotonäitus

Siin saab tutvuda virtuaalnäitusega Sulelised kaameras

Aprillikuus näitus: "Juhan Liivi elu ja looming " 

160. sünniaasta tähistamine, teoste väljapanek!

Ilusaid kevadpühi!

31. märtsil raamatukogu suletud!

 

Tulge osalema kriisiplaani koostamise ümarlauale!

 

Uut lugemist!

 

Ilusat kevade algust!

Pühapäeval 24. märtsil kell 12.00 toimub Tapiku külamajas Lihavõtte kaunistuste tegemise töötuba. Valmistatakse jänkudega kommipurke lastele ja kaunistuseks tibusid. Osalustasu 3€, juhendab Maiu Orav.

 

 Kohtumine raamatukogus!

17. märtsil oli Tapikul külas keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park, kes on aastaid pühendunud Aasia ja Ameerika keeltele ja kultuuridele. Olles elanud Hiinas ja Ameerika Ühendriikides, lühemat aega Tiibetis ja Koreas, on käinud korduvalt uurimisretkedel Siberi, Tiibeti, Kesk- ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste juures. Töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Indiaanlaste Uurimise Instituudis, kus tema ülesandeks on väljasuremisohus olevate keelte kirjeldamine, nendes keeltes õppematerjalide koostamine- hidatsa, lakota, arikara, mandani. Indrek Park on adopteeritud mandani-hidatsa rahva Ränikivi klanni ja tema indiaani nimeks on Tiirlev Kotkas. Aastal 2014 rääkis mandani keelt veel ainult üks inimene, kuid tänu Indrekule, kes keelt uuris ja üles kirjutas on nüüd noori, kes seda oskavad.  Indrek ise räägib rohkem kui kümmet keelt, seal hulgas hiina, tiibeti, korea keelt.

Head emekeelepäeva!

14. märts on emakeelepäev, eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünnipäev. Peterson, kes elas vaid 21 aastat, oskas 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis just eesti keele, mida 19. sajandil kutsuti lihtsalt maakeeleks. Petersoni oodist "Kuu" (1818) pärineb mõte:

kas siis selle maa keel

laulu tuules ei või

taevani üles

igavikku omale otsida?

Esimest korda peeti emakeelepäeva 1996. aastal, selle tähtpäeva idee autor on Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks.

Alates 2008. aastast on saanud traditsiooniks kirjutada e-etteütlust, mida korraldab Vikerraadio e-etteütlus koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

"Kohtumine raamatukogus"

Keeleteadlane- indiaani keelte, hiina keele, tiibeti keele oskaja, Indrek Park ei jõua kahjuks Põhja- Dakotast 10. märtsiks Tapikule. Seepärast toimub kohtumine 17. märtsil kell 12.00!   

Märtsis näitusel naistepäevakaardid

"Naised on elu õied"

Uued raamatud!

 

"KOHTUMINE RAAMATUKOGUS"

10. märtsil kell 12.00 Tapiku raamatukogus külas eesti keeleteadlane, paljude keelte oskaja, Indrek Park!

Algselt oli ürituse toimumise aeg planeeritud 3. märtsil, kuid selgus, et külalisesineja ei jõua sel päeval Tapikule, seega kohtume 10. märtsil!

EESTI VABARIIK 106

Tapikul külas endine USA armee eriväelane, väliseesti juurtega, 30 aastat tagasi eestisse naasnud, tegus, mitmekülgne- 

Viido Polikarpus!

Uued raamatud!

 

Karl Arthur Adson 135

 Karl Arthur Adson (3. veebruar 1889. Tartu- 5. jaanuar 1977. Stokholm) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. 

Ta sündis Tartus majateenija pojana, kuid üles kasvas sugulaste juures Võrumaal. Adson õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis, Pihkva maamõõdukoolis ning oli lühemat aega Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hingekirjas. Ta töötas Venemaal (1907–1912) ja alates 1912. aastast Tallinnas maamõõtjana. Alates 1918. aastast tegi kaastööd ajalehtedele Tallinna Teataja, Sotsiaaldemokraat ja Postimees. 1920. aasta sügisest oli Tallinna Teataja toimetuse liige, sama aasta lõpust ka Päevalehe toimetuse liige, joonealuse ja kirjandusliku lisa toimetajana. Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes, teatridramaturgina, vabakirjanikuna. Aastatel 1935–1940 töötas siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna. 

Adson tuli eesti kirjandusse võrumurdeliste luuletustega ning oli tegev Siuru ja Tarapita kirjanikeühingus. 

Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. 

1944. aasta septembris põgenes Adson Rootsi. Seal leidis ta rakendust arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. 

 Uued raamatud veebruaris!

Eesti kirjanduse päev!

Eesti kirjanduse päev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 2023. aastast kirjanik A. H. Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril. Eesti kirjanduse päev on lipupäev. Päeva tähistamisega väärtustatakse kirjanduse tüvitekste ja juhitakse tähelepanu tänapäeva kirjandusele ning kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.  

Tapiku raamatukogus räägiti Mati Undi 80. sünniaasta puhul kirjaniku eluloost ja loomingust. Sven Kivisildniku 60. aasta juubeli puhul tutvustati kirjaniku loomingut. Loeti ette luuletusi ja tsitaate oma lemmikraamatutest.

Uued raamatud jaanuaris!

 

Karjala hõimupäeval Tapiku raamatukogus! 

Hiie kõrval ajaloolane Jaak Prozes, kes kinkis raamatukogule Fenno-Ugria hõimukalendri ja rääkis karjala rahvusliikumisest- Karjala seltsist iseseisva karjala riigini. Kaja Toikka esitles 2008. aasta matka pilte ümber Laadoga järve ja Valamo saarel. Ees seisab karjala lipuga karjala juurtega kirjandusteadlane ja tõlkija  Anniina Ljokkoi, kes rääkis karjala keelest, ajaloost, mälestustest oma suguvõsa põhjal. Ja pärimustoit võib olla ka vegantoit- kõik said maitsta Anniina tehtud seenesalatit. Keeleteadlane Jaan Õispuu tegi ettekande karjala keelte kujunemisest, eripäradest ja olukorrast. Olev Kull- hõimupäeva korraldaja.