Avatud

Avatud 10- 14 teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval 10- 13.

pühapäev, 13. september 2020

 Uued raamatud!

"Iseendale truu" Kay Bratt

Quinn Maguireʼil on stabiilne elu, kihlatu ja enda meelest selge plaan tulevikuks. Kõik selle pöörab pea peale ema ülestunnistus surivoodil – temast eemale hoidnud isa, kelle peale Quinn on kolmkümmend aastat pahane olnud, ei olegi ta pärisisa. Selle sosinal lausutud paljastuse peale asub Quinn teele Mauile, ema lapsepõlvekoju, lugudest tuntud paradiisi, mis peidab endas tõde ema mineviku ja kõikide sellega seotud saladuste kohta, mida Quinn on otsustanud teada saada.

Kuid Quinni tõeotsingud kujunevad veel raskemaks, kui ta ette kujutas, sest enda saarel sisse seadmisega kaasnevad probleemid ja mandrile jäetud kihlatu kahtleb igas tema valikus. Aja möödudes, kui ta kaevub sügavamale oma perekonna loosse ja kuvandisse, saab üks asi selgeks: Maui on just nii kaunis, nagu Quinn oli alati ette kujutanud, ja selle paiga maagia aitab tal endas üles leida naist, kelleks ta on loodud.

"Soolased ja magusad õunatoidud" Marika Vingissar

Õun on ajalooga puuvili, mida teame juba piiblist, samuti paljudest muinasjuttudest ja muistenditest. Õnneks pole õunapuud välja surnud. Kesk-Aasias, kust õunapuu pärineb, on tema metsik esivanem mägi-õunapuu säilinud tänaseni. Aed-õunapuud peetakse lausa esimeseks kodustatud taimeks. Nüüdsel ajal on aretatud uusi imelisi õunasorte nii suvel söömiseks kui ka üle talve hoidmiseks.

Inglise vanasõna ütleb, et õun päevas hoiab arsti eemal. Õunad on tõepoolest väga tervislikud ning süüa võiks neid ikka mitu tükki päevas. Lisaks võib õunu kasutada hautistes ja hoidistes, mahlades ja moosides. Õunakoored saab ära kuivatada ja talvel nendest lõhnavat teed teha. Lastele võib kommi asemel pakkuda kuivatatud õunalõike. Mahlapressi jäänud massist saab teha õunaäädikat või panna leivatainasse.

Nii et ärme viime riknenud õunu metsa alla, vaid kasutame kõik ära söögiks ja joogiks.

pühapäev, 6. september 2020

Huvitavat lugemist septembris!

"Calmerino" Estraaditäht Kalmer Tennosaare lugu. Aigi Viira.

Kiirelt tulnud – kiirelt läinud? Kirjeldab see klišee kõige täpsemalt Kalmer Tennosaare lauljakarjääri? Võimalik. Põlvamaa külast suurtele lavadele lennanud mees, kellest võinuks saada Nõukogude Liidu Yves Montand, teeb ühtäkki tagasikäigu ja maandub täheseisusest kohaliku televisiooni saatejuhiks ja toimetajaks. Tõuseb korraks tagasi orbiidile Onu Kalmerina ja siis on kõik. Nii austajate hordide kui ka pereeluga. Tõsi, ta loob uue pere. Ta teeb muusikasaateid. Ta koguni laulab. Veel. Tunnistab, et hinges on rahu. Kas ikka on? On seda rahu temas üleüldse kunagi olnudki?

"Koertepark" Sofi Oksanen

Koertepark” on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eelkõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevabriku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigustest ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid.

Koerteparkon loetav kui Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka kui psühholoogiline põnevik. Eelkõige on see aga inimlik lugu lojaalsusest ja armastusest, oma lapsed kaotanud naisest ja valede jõust.


"Puulased ja tohtlased" Andrus Kivirähk

Ja siis ma nägingi neid esimest korda. Terve leiliruum oli neid täis. 
Linalakad tüdrukud, patsid õlgadeni. Laiaõlgsed poisid, juuksed korralikult seitlisse kammitud. Kõigil rahvariided seljas, nagu läheksid nad laulupeole. Nad tulid üksteise järel leiliruumist välja ja rivistusid seina äärde, justkui valmistuksid ühispildiks.
„Kes need on?“ küsisin ma jahmunult.
„Puulased ja tohtlased,“ lausus Kallela vaikselt. „Nad aitavad meid.“

"Võõras kodu" Valev Uibopuu

Noor advokaadiabi Rein Maltspuu avastab maal suvitades oma sünnisaladuse ning saab teada, et tal oleks õigus pärida talu.
„Inimese ette kerkib võimalusi ja väljavaateid, kuid enne, kui neist aru saadakse ja taibatakse, on juba hilja. Enne kui hoomatakse allika vulinat ja küünitatakse januseid huuli selle poole, valgub see juba kuivanuna liiva. Enne kui sirutatakse käsi marjakobara järele puu otsas, on need koltunud ja kuivanud.
Talle meenusid pettumus- ja kahetsuspiinad, südamevalu, mida ta oli tundnud proua Randeri lahkumise järele. Ta elas selle kõik uuesti läbi, nagu kevadesse sattunud lumine päev toob tagasi kõik suure talve meeleolud, ja teda haaras hilinemise hirm.“

"Sõnumitoojad" Marje Ernits

Reklaamiagentuuris töötav Klara Vinter oli enda meelest edukas, sest miks muidu teda jälgiti ja kadestati. Kes ta oma sisemiselt olemuselt oli, mida tegelikult oskas või tahtis, sellest polnud ta sõpradel ja tuttavatel aimugi ja keda see ikka huvitas, kui see talle endalegi midagi ei tähendanud. Oluline oli sära tema ümber ja info, mida ta oma ekraanile paiskas. Klara oli veendunud, et kui ta ei saanud reaalselt olla selline, nagu tahtis, lõi ta endast sotsiaalmeedias profiili, mis oli nii täiuslik, et ta hakkas ka ise uskuma, et ongi selline.

Hiljuti maalt linna tulnud noorel ehitajal Voldemar Paimanil polnud midagi peale oma kutseoskuste. Ta oli oma meelest küll juba üht-teist elult õppinud, et olla arukas ja tark või siis vähemalt püüdlik ja teadlik, kuid oli asju ja olukordi, mis jäid ilmselt elu lõpuni selgusetuks.

Alati võib leida põhjenduse, miks me midagi teeme või tegemata jätame, eriti veel siis, kui ollakse noor – kõik on ju tõlgendamise küsimus. Kui inimene ei suuda või ei oska ise otsustada, siis on väga hea, kui leidub mõni sõnumitooja, kes lihtsalt tuleb ja ütleb, kuidas ellu jääda, kuhu edasi minna, või siis mil moel lihtsalt õnnelik olla.

neljapäev, 6. august 2020

PÕLTSAMAA RAAMATUKOGU ARENGUKAVA PROJEKT

Tutvu ja avalda arvamust! Perioodil 3.-31. august saab esitada muudatusettepanekuid meilile poltsamaa@poltsamaark.ee ( paberil Põltsamaa valla kantseleisse, Põltsamaa Raamatukogusse või Tapiku teeniduspunkti). Avalik arutelu toimub 24.08.2020 kell 17.15 Põltsamaa Raamatukogus.

esmaspäev, 3. august 2020

pühapäev, 19. juuli 2020

Uued raamatud

Raamat räägib noore Eesti mehe läbielamistest Nõukogude sõjaväes NSVL lõpuaastatel. Sõda Afganistanis hakkab läbi saama, kuid oht sinna sattuda on ikka õhus. Kutsealusel on kolm valikut – hullumaja, vangla või sõjavägi. Ehk valikut tegelikult pole, tuleb minna. Ees ootavad kuud täis hirmu, ahastust, vägivalda ja otsatut lollust, mis on kõige sellega läbi põimunud. Ranged eeskirjad, karmid kirjutatud ning veel karmimad kirjutamata seadused. Joomarlus, varastamine ja üldine minnalaskmismeeleolu. Kas see armee võitis tõesti kunagi sõja?
Tundidest said päevad, päevadest kuud. Emakeel kippus ununema. Saatus kandis autori kummalistesse olukordadesse ja salajastesse paikadesse. Taiga külma ja ülevasse tühjusse, kuumava kõrbe lämmatavasse lõõska. Teed ristusid erinevate rahvustega, erinevate tüüpidega. Moskva karmid rokkarid, Tuva tillukesed kurgulauljad, Vilniuse hea südamega tänavakaklejad, veendunud moslemitest kanepikollid, Siberi jubedad retsid. Jäi ainult lootus. Ja jäi muusika.
Kindlat polnud midagi, absoluutselt mitte midagi. Iga hetk võidakse sind saata impeeriumi teise otsa. Õhtul magama minnes pole kindel, kus ärkad ülejärgmisel hommiku. Või kas üldse ärkad.
Margus Haav (1969) on ajalehe Sakala ajakirjanik, audiofiilse kallakuga melomaan, pühendunud ajaloohuviline, filmigurmaan, Viljandi kultuuriakadeemia lektor, vabakutseline humanist ja asjaarmastaja patsifist ning enam kui tuhande kultuuriarvustuse autor. Debüütromaan „Kuidas lõhnab kuri“ (2016) rändas tulevikumaastikel, „Alumiiniumist kurgid“ vaatab tagasi minevikku. Kui debüüdis oli kõik välja mõeldud, siis siin on kõik tõsi. Tasakaal peab olema.

Sõjaväeosa nr 5460, mida rahvasuus miilitsapataljoniks kutsuti, tegutses Tallinnas 25 aastat. Selle aja jooksul teenis seal sundaega suur hulk eesti poisse ja vähe on kohti, kuhu miilitsasõdurite patrullid poleks jõudnud. Enamikel suursündmustel – kontserdid, spordivõistlused, 80-ndatel toimunud eestlaste jaoks olulised rahvakogunemised jpm – valvasid korda miilitsapataljoni sõdurid, sh niisugustel üritustel, kus eesti poisid oleks võimalusel seisnud vastaspoolel.
Sündmuste areng Nõukogude Liidus viis miilitsasõdurid mitmel korral tegutsema ka Eestist väljapoole.
Mida tundsid ja mõtlesid poisid, kes tollal aega teenisid ja neis sündmustes osalesid? Mis elu miilitsapataljonis elati, mis moodustis see miilitsapataljon üldse oli ja kuidas eestlased sinna sattusid?
Asjaosaliste mälestuste põhjal kirjutatud ja rohkem kui 200 fotoga illustreeritud raamat annab värvika pildi eesti poiste elust Tallinna miilitsaväeosas. Raamatus on äratundmisrõõmu sündmustes osalenutele, sõdurilugusid skaalal halenaljakast traagiliseni jätkub igale lugeja maitsele.

pühapäev, 5. juuli 2020

Uued raamatud juulis.

Mees pruunis nahkmantlis kiirustab mööda Liivalaia tänavat. Viimane tööots ja siis olen ma vaba, mõtleb ta. Kokkulepitud kohtumisele mees ei jõua, sest väikeses parklas haarab temast kellegi kinnastatud käsi ja ta tunneb teravat valu kaelas. Üks surmav noahoop ja ta langeb asfaldile maha. Kiiresti eemaldatakse mehe taskust väike ese, mis tal oli plaanis üle anda. Samal ajal saab uurija Ottovar Lee kõne tundmatult neiult, kes väidab, et teda tahetakse tappa ja soovib tungivalt Leega kokku saada.
"Tappa kohtunikku" on Helen Prinsi teine romaan, kus kuritegusid lahendab uurija Ottovar Lee.
Helen Prins tunneb politseitööd läbi ja lõhki. Ta on õppinud Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks ja omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. 2010-2018 töötas ta Politsei-ja Piirivalveametis.

Mõnusalt humoorikas stiilis kirjutatud südamearsti tööst ja sellega kaasnenud seikadest, aga ka arstimise kunstist ja arsti ning patsiendi omavahelise suhtlemise suhtlemise iseärasustest. Juttu on ka ilmast ja inimestest- arsti kogenud pilk on usaldusväärne ja nii saab lugeja teada küllap mõndagi huvitavat ka iseenda kohta. Lisaks leidub raamatus hulganisti häid nõuandeid, kuidas oma südant kõige paremini"ära tunda" ja mis on eeldused selleks, et elada kõrge eani. Patsient võib vaikida, kuid tema süda jutustab arstile ise patsiendi eluloo. Raamatu viimane peatükk viib meid 2020. aasta kevade kõige aktuaalsema küsimuse juurde: kas ja kuidas muutub elu pärast krooniviiruse epideemia raugemist? Dr. Rein Vahisalul on siin oma arvamus.

Maale kolinud Maarja uue kodu katus vajab hädasti remonti. Rahapuudus sunnib teda pakkumavõimalust veeta aega Unustamatu Ööbiku villas. Atsakas naabrinaine Mammi on oma elukogemuse ja koer Mukiga, kes olevat"inimingede parumeeter", talle hindamatu nõuandja. Kuid mitte siis, kui Maarja ellu tulevad kaks erinevat meest...
"Suvitusromaan"on kirjastuse Hea Lugu uus ajaviitekirjanduse sari.

pühapäev, 28. juuni 2020

Uued raamatud juunikuus

"Tütarlaps maalilt"   Ira Lember

Alfred Älves, kes oli lapsena suurt uhkust tundnud oma kasuisa kunstnik Paul Bornholmi üle, armastanud teda kui isa ja imetlenud kui kunstnikku, hakkas teda peale perekonnas toimunud lahutust vihkama ja kõigis saatuselöökides süüdistama.  Peale kunstniku surma, saades teada, et oli testamendi järgi tema üks pärijatest, läks ta tema maja üle aastate taas vaatama. Maja, mis talle lapsena koduks oli olnud, tuletas nüüd lapsepõlve sündmusi elavalt meelde, ent kõige rohkem ikka tema luhtunud unistust saada kunstnikuks, kelleks oleks ta ju kõigi eelduste järgi pidanud saama. Ja seal sai Alfredile selgeks, et tema eluunistuste luhtumises ei olnud süüdi üksnes tema kasuisa, vaid vähemalt sama palju ka tema parima maali „Neiu järvel” modell. Ja kuna kasuisale ei saanud enam tema tegude eest kätte maksta, siis langes poja viha ja raev nüüd selle kuulsa maali modelli peale.  Ja temas kinnistus ideé fix, et sellel neiul tuleb kõigi tema elu ebaõnnestumiste eest tasuda, sest ta oli veendunud, et ilma kättemaksmata on tema elu vaid üks suur läbikukkumine.  Nii otsiski Alfred Älves selle inimese üles, et talle tema tegude eest õiglaselt tasuda, sest ta oli kindel, et muidu ei vabane ta eales oma vihast ega saa lahti oma lapsepõlve painetest.  Kas tema kättemaks aga korda läks ja kas see teda ka aitas ning talle ta rahu tagasi andis? 

"Mäe tippu ja tagasi"   Triin Sinisaar

Mirt töötab televisioonis operaatorina. Ta on hiljuti abikaasast lahku kolinud ja püüab ravimitega tõrjuda nii peavalusid kui ka kurvameelsust. Tema endine mees Luukas on pärast valusat läbikukkumist matnud maha unistused heliloojana edu saavutada ja teenib igapäevast leiba helitehnikuna. Aastaid välismaal elanud telerežissöör Johan, Luukase kunagine parim sõber, on ühe isikliku mure lahendamiseks äsja Eestisse tagasi kolinud ja temast on saanud Mirdi töökaaslane. Ootamatu ühine tööots viib nad kolmekesi Delhisse võttele, kuid alguses lühikese komandeeringuna plaanitud reisist kujuneb olude sunnil pikk teekond läbi mitme India osariigi, alt lauskmaalt üles Himaa­laja mägedesse. Sedamööda kuidas India oma võlude ja raskustega reisikaaslastele naha vahele poeb ja omavahelised suhted üha pingestuvad, on nad aina enam sunnitud seisma silmitsi mälestustega, mis neid painavad. See on rännak, mis muudab viimaks nende kõigi elu. „Mäe tippu ja tagasi” on lugu armastusest, hirmust ja lahtilaskmisest. Triin Sinissaar (snd 1975) on hariduselt prantsuse filoloog ja stsenarist. Alates 1999. aastast töötab ta Tallinna Linnateatris dramaturgina. Sinissaar on kirjutanud näidendeid, dramatiseeringuid ja stsenaariume. „Mäe tippu ja tagasi” on tema esimene romaan. 

kolmapäev, 10. juuni 2020

Tutvu Põltsamaa Raamatukogu arengukavaga

Arengukavaga saab tutvuda ja ettepanekuid teha kuni 25. juunini.
Ettepanekud palun saata meilile: 

poltsamaa@poltsamaark.ee



teisipäev, 9. juuni 2020

RAAMATUKOGU AVATUD

Juhised raamatukogu külastamisel

* Raamatukogus liikudes hoia teistest inimestest vähemalt 

   2 meetri kaugusele!

* Raamatukokku sisenemisel ja väljumisel desinfitseeri käed!

* Raamatukogus liikudes on soovitav kanda kaitsemaski!

* Raamatukogu rakendab taas viivist 01.06.2020

kolmapäev, 13. mai 2020

Lugedes võidad!

Põltsamaa raamatukogu soovitab lugeda maailmakirjanduse väärt teoseid 20.sajandist. Loe raamatu ja roosi päevast (23. aprill) kuni Eesti raamatu päevani (23. oktoober). Nimekirjast 10 ja enam loetud raamatuga osaled auhinna loosimises raamatukogupäevade üritusel oktoobris.

pühapäev, 15. märts 2020

Teade

Seoses Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorraga on 

Tapiku teeninduspunkt SULETUD kuni uute korraldusteni.

Selleks ajaks on viivis peatatud, teavikud saab tagastada  

ööpäevaringselt tagastuskasti! 

Saadaolevaid teavikuid saab reserveerida

e-maili teel hiie.nugis@poltsamaark.ee, 

RIKSWEBis (õpetus )

ja m-RIKSis.  

m-RIKS nutitelefonidele

m-RIKSi abil saab:
  1. Teha otsingut raamatukogukataloogist ja vaadata eksemplaride saadavust.
  2. Reserveerida teavikuid ja pikendada laenutusi, kui see on raamatukogu poolt lubatud.   
  3. Vaadata uudiskirjanduse nimekirja.   
  4. Sirvida Sinu käes olevaid laenutusi, laenutuste ajalugu ja reserveeringuid.    
  5. Vaadata kokkuvõtlikku statistikat: laenutuste ja külastuste arv.
m-RIKS rakenduse abil saad kasutada nende Eesti raamatukogude teenuseid, kus on kasutusel tarkvara RIKS.

Sisselogimine:
kasutajanimi: isikukood või lugeja number
salasõna: sama, mis kasutusel RIKSWEBis
Abi vajamisel helista 57878898

Reserveeritud teavikud saab kätte T,K,N,P kell 11-13

või kokkuleppel.

pühapäev, 1. märts 2020

Käsitöö näitus "Paeltehnikas prossid ja juukseehted"

Tule tutvuma käsitöö näitusega märtsi kuu jooksul!

kolmapäev, 19. veebruar 2020

Jaan Kross 100

Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks on veebruaris ja märtsis raamatukogus välja pandud Jaan Krossi teosed, neist tuntumaid romaane on "Keisrihull", mis räägib Võisiku mõisas elanud Vene keisririigi teisitimõtlejast Timotheus von Bockist. "Keisrihullu" on peetud Krossi kõige paremini õnnestunud romaaniks, mis on üks enim võõrkeeltesse tõlgitud eestikeelseks raamatuks üldse.

Eesti kirjandusklassik Jaan Kross (1920-2007) sündis Tallinnas, õppis Jakob Westholmi gümnaasiumis ja aastatel 1938-1944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ta oli poliitilistel põhjustel vangis nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni ajal. Ta on pälvinud rohkesti aunimetusi ja tunnustust, sealhulgas Riigivapi I klassi teenetemärgi ning palju lugejate ja rahva armastust.

neljapäev, 13. veebruar 2020

Sõbrapäev! Pimekohting raamatuga!

Täna saab laenutada pakitud raamatuid, et alles kodus avastada, mis teosed pakis on, üllatus! Tore kui leiate hea sõbra lugemiseks!

Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva puhul on raamatukogus välja pandud Jaan Krossi teosed, seoses sellega räägiti kirjaniku elust ja loomingust ja arutati kes millist teost on lugenud ja kuidas see talle meeldis.
Tähistati Sõbrapäeva ja degusteeriti tervislikku vitamiinirikast punapeedi,-kapsa,-porganditoormahla.

kolmapäev, 29. jaanuar 2020

TARTU RAHU 100

Pühapäeval 2. veebruaril kell 13.00 vestleb raamatukogus Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii ajaloopealik Rünno Savir. 


Rünno Savir meenutas Saksa okupatsiooni, Vabadussõja kulgu ja Tartu rahulepingule eelnenud sündmusi. Eesti kaotas Vabadussõja jooksul 6322 võitlejat. Kindlaks on tehtud, et Põltsamaa kihelkonnast langes kokku 107 meest. Meenutades Tartu rahulepingut- Tartu rahuleping oli üldse parim, mis sai juhtuda noore Eesti riigiga. Tartu rahuleping on Eesti Vabariigi sünnitunnistus, mille üle meil tuleb uhke olla!

kolmapäev, 15. jaanuar 2020

Jaanuarikuus näitus- materjalide väljapanek

AASTA 2020 TEGIJAD LOODUSES

Aasta lind-tuttpütt, aasta loom-nahkhiir, aasta puu-kuusk, 

aasta sammal-harilik valvik, aasta seen-alpipõdrasamblik,

aasta liblikas-teelehe-mosaiikliblikas, aasta orhidee soo-

neiuvaip, aasta muld-erodeeritud muld.


kolmapäev, 8. jaanuar 2020

KOHTUMINE RAAMATUKOGUS

Laupäeval 11. jaanuaril kell 13.00 tuleb külla Vahur Sepp- looduskoolitaja, Jõgevamaa aasta koolitaja 2019, hundiuurija, elupõline metsamees, jahimees, kalamees ja loodusretkede juht, värvikas jutuvestja, kelle teadmistepagas loomadest ja nende elust on imetlusväärne, raamatu Karu. Eesti looduslood autor.





neljapäev, 2. jaanuar 2020