Avatud

Avatud 10- 14 teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval 10- 13.

neljapäev, 30. aprill 2015

Toredat volbripäeva!

Volbripäev  on üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad ringi. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

 1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Selle päeva tähistamine sai juba 1862. aastal alguse Ameerikas Chicagos ja on üks neid 19.-20. sajandi pühi, mis leidis märkimist Euroopa tööstusriikides ja -keskustes. Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega, eeskätt Teise maailmasõja järel kui üks olulisi riigipühi. Ametlikud rongkäigud, millest tuli osa võtta õppuritel ja töötajatel, toimusid suuremates linnades ja maakonnakeskustes hommikupoolikul, õhtupoolik oli vaba. Sündmust kajastati raadio ja TV vahendusel ja selle meedia pool on võrreldav tänaste jõulupühadega. Spetsiaalne muusika, temaatilised intervjuud, kõned ja kontserdid olid aga enamikule rahvast kevadtööde ja koristamise kõrval vähetähtsad.

Volbripäevast rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis

neljapäev, 23. aprill 2015

Raamatu ja roosi päev 23. aprill

Raamatu ja roosi päeva tähistamine sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas ning süvendada inimeste lugemisharjumust – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, et väärtustada raamatu tähtsust ühiskonna ja kultuuri arengus. Eestis tähistatakse raamatu ja roosi päeva alates 1998. aastast.



teisipäev, 7. aprill 2015

Uued raamatud


LEADER lugusid Jõgevamaalt

Meie küla eided otsivad tarkuse teri

Nutika perenaise kokaraamat. 2 / (Nutika perenaise kokaraamat. 2 : kuidas valmis

Piibel : Uue Maailma tõlge (New World translation of the Holy Scriptures. Eesti

Esmaspäevad
Arakas, Ele
Prügivedaja surm
Beaton, M. C.
Ootus : romaan
Charrier, Catherine
Üks inimelu : romaan
Ernits, Marje
Mälestused : [romaan]
Foenkinos, David
Kuninglikud armastuslood : tõeline armastus kuningakodade suletud uste taga / (R
Gill, Paul
Vaikuse maastikud : Fred Jüssi mõtteid / (Fred Jüssi mõtteid)
Jüssi, Fred
Uus maa minu akna taga / (Ett nytt land utanför mitt fönster. Eesti keeles)
Kallifatides, Theodor
Karneval ja kartulisalat
Kivirähk, Andrus
Palgasõdur. 2. osa, Kassi-hiire mäng / (Kassi-hiire mäng)
Klandorf, Kalle
Maksa puhastamine taimetoiduga : 10 päeva toitumiskava ja retseptid maksa puhast
Koppel, Egle
Süües ilusaks
Leeben, Sandra
Andestamatu : romaan
Lihhanov, Albert
Kiired hommikusöögid
Mathisen, Tuuli
Kui kõik kokku liita
Moyes, Jojo
Linda mõrva juhtum : romaan ühest kuriteost
Persson, Leif G. W.
Miraculum
Priilinn, Ketlin
Naabritüdruk / (The girl next door)
Rendell, Ruth
Tulija ja jälgija : romaan armastusest ja hingevalust
Sepa, Tiit
Palun jätke lilled ellu : romaan
Simmel, Johannes Mario
Kriminaalne pangapresident : kriminalistid on tagasi
Tomusk, Ilmar
Maalt ja merelt
Vapper, Kalev
Ristideta hauad
Viirlaid, Arved
Lõpetuse ingel : märkmeid sügissaarelt
Õnnepalu, Tõnu

pühapäev, 5. aprill 2015

Ülestõusmispüha


Häid pühi!



Viis vanarahva munapüha traditsiooni, mis tagavad sulle hea tervise, õnne ja rikkuse

1. Munapüha hommikul tõustakse kindlasti enne päikest. Peremees lööb magajaid kergelt urvaokstega, see toob tervele perele virkust, jõudu ja tervist.
2. Pühade hommikul pestakse nägu allikaveega, millesse on pandud muna, hõberaha või pajuurbi. Pesemine teeb terveks, virgaks, jumekaks, inimene püsib kaua noor ning tema silmad on terved ja teravad.
3. Lõuna- ja Lääne-Eestis algab munapühal kiigeaeg. Kiikumine puhastab inimest sisemiselt, teeb keha ja vaimu kergeks ning loob hea käekäigu.
4. Keelatud on kõik suuremad tööd, eriti kolinaga tehtavad tööd. Sarnaselt teiste tähtsamate pühadega ei lubatud tuba pühkida, et õnne (põrandal olev vägi või hinged) koos sodiga ära ei pühitaks.
5. Kindlasti tuleb mängida erinevaid munamänge - munakoksimine, munaveeretus. Need on iidsed ja laialt levinud taiad, mis toovad inimesele ja tema kodule edenemist.
Allikas: Maavald.ee