Avatud

Avatud 10- 14 teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval 10- 13.

Otsing e-kataloogist RIKSWEB

teisipäev, 20. aprill 2021

Virtuaalne lugejamäng 8

19.-25. aprill virtuaalse lugejamängu küsimused 

Küsimustele saab vastata nädala jooksul. Vastajate vahel loositakse välja raamatukogu märkmik. Uus lugejamäng järgmisel esmaspäeval!

neljapäev, 15. aprill 2021

Uut lugemist!


 Micke ja Bianca kolivad rahulikku eramupiirkonda, mis paistab nende pere jaoks täiuslik elupaik. Aga sedamööda, kuidas nad oma uusi naabreid tundma õpivad, hiilib ligi ebameeldivustunne. Sama hoovi peal elab Jacqueline, endine fotomodell, kel on raske oma elu rööbastele saada, ja tema poeg Fabian, kes ei ole päris nagu teised lapsed. Samuti elab seal Ola, kes näeb vaeva, et pärast röövkallaletungi oma tervis jälle korda saada ja kelle kinnisideeks saab idüllilise naabruskonna turvalisuse säilitamine. Lisaks veel pensionärid Gun-Britt ja Åke, kes valvavad naabrite igat sammu. Kui Biancale nende enda maja ees otsa sõidetakse, paistab esialgu olevat tegu traagilise õnnetusega. Aga sellal kui tema haiglas oma elu eest võitleb, süveneb politsei ja teiste hoovielanike kahtlus. Micke on alati uskunud õiglusse. Aga mis siis, kui selle võidule pääsemiseks on vaja kasutada vägivalda? Mattias Edvardsson on kirjanik ning rootsi keele ja psühholoogia õpetaja gümnaasiumis. 2016. aastal avaldati tema debüütromaan „En nästan sann historia“ („Peaaegu tõestisündinud lugu“) ja 2018. aastal tegi ta suure rahvusvahelise läbimurde põnevusromaaniga „Täiesti tavaline perekond“. See on tõlgitud kolmekümne kolme keelde ja meeldinud nii kriitikutele kui lugejatele. Mattias elab koos oma perega Lundi lähistel Löddeköpinges.


Kui teile võib tunduda, et ühest meie armastatumast näitlejast Ita Everist on justkui kõik 

teada, siis kas olete kuulnud, mismoodi ta mere ääres nõukogude piirivalvurit šokeeris 

ja milliste tegudega paistsid silma tema kauged esivanemad? Miks kursusevend teda 

kopikaga võrdles ja kellesse Ita 80-aastasena ülepeakaela armus? 

Me vist ikka ei tea tänavu 1. aprillil 90-aastaseks saava Ita Everi elust kõike ... Aga 

tänu käesolevale raamatule tunneme teda senisest palju rohkem 



teisipäev, 13. aprill 2021

Virtuaalne lugejamäng 7

Küsimustele saab vastata nädala jooksul. Vastajate vahel loositakse välja raamatukogu märkmik. Uus lugejamäng järgmisel esmaspäeval!

12.-18. aprill virtuaalse lugejamängu küsimused 

neljapäev, 1. aprill 2021

 Uued raamatud aprillis!

Kalev Jaigi rahvapäraselt mahlaka keelekasutusega ajastutruud jutud toovad meieni erinevate inimtüüpide unikaalsed elulood, mille ühine nimetaja on ellujäämine ka kõige ekstreemsemates tingimustes. Erinevate ajastute kirjeldused on isikupärased, näiteks nõuka-aja televiisorite defitsiiti käsitlev lugu läbi absurdse huumoriprisma. Leidub ka äärmiselt dramaatilises võtmes autori onu elulugu "Jalaka liin", mis paljastab Tartus sõjaajal toimunud räigeid inimsusevastased kuriteod.

Merle Veesalu-Rand, kirjanik


Maailma kuklapoolel on üks saar. Metsik loodus – jää ja lumi ja kõrvetav kuumus, ja maailma vanimad puud … Räägitakse, et seal elab veel praegugi Tasmaania tiigreid. Räägitakse, et seal elab veel nii mõndagi.

Kui teismeliste tüdrukute punt koolimatkal Tasmaania tühermaale kadunuks jääb, satuvad Limestone Creeki elanikud ärevusse. Kolmkümmend aastat tagasi kadus sel ohtlikul mägismaal viis tüdrukut, ja legend Näljasest Mehest kummitab kohalikke veel tänagi.
Ühe kalju jalamilt leitakse taas surnukeha ning kahtlused hakkavad kulutulena levima, aga ükski neist ei selgita, miks tüdruk, nagu ka kõik ohvrid minevikust, leiti paljajalu, korralikult seotud paeltega kingad natuke maad eemal.
Mis järsakutes juhtus? Keegi teab ... või on kohalikul legendil ikkagi tõepõhi all ...


On 28. detsember, rahvakalendri järgi süütalastepäev. Eradetektiiv Denno Silma ja tema kihlatu Hedvigi jaoks algab see päev autosõiduga Tallinnast Haapsallu.
On nende pulmapäev. Samal hommikul alustab Soomes elav eestlane Heiki Kee reisi Helsingist Tallinnasse, et edasi suunduda Haapsallu. Tema peas on küpsenud kuritahtlik plaan.
Et pulmaseltskonna ja Heiki Kee teed ristuvad, siis muutub kaunis pulmapäev kriminaalselt mustaks.
Selle raamatu osad tegelased on lugejale tuttavad juba varasemalt ilmunud kolmest romaanist: „Täiskuu, reede 13.“ (2016), „Silm sihikul“ (2017) ja „Pulmasurmasõit“

reede, 26. märts 2021

Uued raamatud


Nii vähe on praeguses elus asju, mis on kindlad. Nagu Tammsaarel üks Mauruse kooli õpetajatest küsib: mis see on, mis oli, on ja jääb (peale jumala). Raske öelda, kuidas sellega praegu on. Aga mingi kindlustunne tekib, kui on keegi, kellest sa tead, et tema on seal, on kohal, püsib. Aga mitte tardumise mõttes. Vaid et see ongi tema koht ja tema paik, tema väärtustab seda kohta ja see koht väärtustab teda,” kirjutab raamatu saatesõnas teatriuurija Lea Tormis. Ja lisab: „Ita Ever kehastab aja ja teatri muutumist ja ühtlasi eneseks jäämist. Sõltub ka näitleja oleku intensiivsusest, temperamendist, enesekehtestamise jõust ja tahtest, kas temast saab teatri sümbol. Itast on saanud.”Jah, kuid mida arvab Ita Ever ise elust ja üldse? – Palun väga, „Ita sõna” läbib raamatut. Tundub, et igaühele meist on ta midagi öelnud või ütlemas:

Noorus tuleb aastatega.

Ära vihasta, ainult vaata ja imesta.

Kui mina oleksin lihtne ilus lill, siis üks kullerkupp.

Raamat „Lava on elu” annab lugejale võimaluse rännata koos Ita Everi ja tema unustamatute tegelaskujudega läbi aastakümnete. Läbi meie kõigi elatud elu. Üha uued põlvkonnad on aastakümnete jooksul kasvanud üles koos Ita Everiga. Mõni ta tegelaskuju ehk ei pruugigi meeldida, aga see pole üldse tähtis. Itat armastatakse tingimusteta. On tunne, et temaga on kindel. Kui Ita Ever on Draamateatri laval, siis sa tead, et kõik on hästi ja elu läheb edasi.

Emma ja Nathan on väga erinevad inimesed. Aga kohtudes haigla ooteruumis, kus seinal tiksub kell ja laual lebavad vanad ajakirjad, on nad mõlemad hirmunud, ärevil ning üksi. Ja neil on midagi saatuslikult ühist...

Emma elu möödub vaikselt. Ta hoolitseb haige ema eest ja elab oma kujutlustes lemmikraamatute lehekülgedel.

Nathan veedab oma päevi maapinnast viie kilomeetri kõrgusel õhus kukerpallitades ja hõljudes – ta on langevarjuhüpete instruktor. Kogu elu on saatnud teda kordusunenägu, et sureb kahekümne seitsme aastasena, ning ta suhtub igasse päeva nagu viimsesse.
Kui saatus Emma ja Nathani kokku viib, muutub kõik.
Emmat pole kunagi varem suudeldud, ta pole maitsnud šampanjat ega reisinud välismaale. Nathan pole kunagi olnud armunud, kandnud erinevaid sokke ega kasvatanud seemnest päevalille.
Emma ja Nathan annavad lubaduse, et ei raiska kunagi ühtki tundi, sest teavad, et hüvastijätt võib tulla liiga ruttu. Nad armuvad, kuid kas nad teineteist mitte liiga hilja ei leidnud?
See on liigutav, ent samas meeliülendav romaan armastuse lunastavast jõust ja sellest, et lõpp ei pruugi üldse olla lõpp.


Goodreadsi kasutajate hinnangul 2020. aasta parim põnevik!

Pruut ‧ Viies ratas ‧ Isamees ‧ Pulmakorraldaja ‧ Pruutneitsi ‧ Laip

Külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Peigmees: nägus ja sarmikas, tõusev teletäht. Pruut: terane ja ambitsioonikas, ajakirja väljaandja. Tegemist on pulmadega, mis sobiks ajakirja või kõlbaks kuulsusele: disaineri käe all valminud kleit, kauge koht, luksuslik pidu, eriline käsitööviski. Mobiililevi võib küll hakkida ja lained pisut raputada, kuid kõik on meisterlikult kavandatud ja viiakse niisama meisterlikult ellu.

Aga olgu plaanid kuitahes täiuslikud, inimloomust see ei muuda. Kui korgid šampanjapudelitelt minema lendavad ja pidu algab, hakkavad meenutuste ja heade soovidega segunema ja pinnale kerkima vana vimm ja väiklane kadedus. Peigmehe semud algatavad kooliaegse joomismängu. Pruutneitsi rikub ära oma kleidi ja see ei juhtu just päris kogemata. Pruudi kauaaegne (meessoost) sõber saab maha ebameeldivalt intiimse toostiga.

Ja siis leitakse üks nende seast surnuna. Kes külalistest ei soovinud õnnelikule paarile head? Ja ehk oleks olulisem küsida: miks?

Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Tema tõeline läbimurre krimikirjanduse tippautorite sekka toimus 2019. aastal raamatuga „Jahiseltskond“ (eesti keeles 2020).