Avatud

Avatud 10- 14 teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval 10- 13.

Otsing e-kataloogist RIKSWEB

laupäev, 24. veebruar 2024

EESTI VABARIIK 106

Tapikul külas endine USA armee eriväelane Viido Polikarpus!




teisipäev, 20. veebruar 2024

Uued raamatud!


 

Karl Arthur Adson 135


 Karl Arthur Adson (3. veebruar 1889. Tartu- 5. jaanuar 1977. Stokholm) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. 

Ta sündis Tartus majateenija pojana, kuid üles kasvas sugulaste juures Võrumaal. Adson õppis Tartus vaeste väikelastekoolisSänna vallakoolis, Võru linnakoolis, Pihkva maamõõdukoolis ning oli lühemat aega Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hingekirjas. Ta töötas Venemaal (1907–1912) ja alates 1912. aastast Tallinnas maamõõtjana. Alates 1918. aastast tegi kaastööd ajalehtedele Tallinna TeatajaSotsiaaldemokraat ja Postimees. 1920. aasta sügisest oli Tallinna Teataja toimetuse liige, sama aasta lõpust ka Päevalehe toimetuse liige, joonealuse ja kirjandusliku lisa toimetajana. Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes, teatridramaturgina, vabakirjanikuna. Aastatel 1935–1940 töötas siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna. 

Adson tuli eesti kirjandusse võrumurdeliste luuletustega ning oli tegev Siuru ja Tarapita kirjanikeühingus. 

Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. 

1944. aasta septembris põgenes Adson Rootsi. Seal leidis ta rakendust arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. 

neljapäev, 8. veebruar 2024

kolmapäev, 31. jaanuar 2024

Eesti kirjanduse päev!

Eesti kirjanduse päev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 2023. aastast kirjanik A. H. Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril. Eesti kirjanduse päev on lipupäev. Päeva tähistamisega väärtustatakse kirjanduse tüvitekste ja juhitakse tähelepanu tänapäeva kirjandusele ning kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.  
Tapiku raamatukogus räägiti Mati Undi 80. sünniaasta puhul kirjaniku eluloost ja loomingust. Sven Kivisildniku 60. aasta juubeli puhul tutvustati kirjaniku loomingut. Loeti ette luuletusi ja tsitaate oma lemmikraamatutest.


neljapäev, 18. jaanuar 2024

kolmapäev, 10. jaanuar 2024

Karjala hõimupäeval Tapiku raamatukogus! 


Hiie kõrval ajaloolane Jaak Prozes, kes kinkis raamatukogule Fenno-Ugria hõimukalendri ja rääkis karjala rahvusliikumisest- Karjala seltsist iseseisva karjala riigini. Kaja Toikka esitles 2008. aasta matka pilte ümber Laadoga järve ja Valamo saarel. Ees seisab karjala lipuga karjala juurtega kirjandusteadlane ja tõlkija  Anniina Ljokkoi, kes rääkis karjala keelest, ajaloost, mälestustest oma suguvõsa põhjal. Ja pärimustoit võib olla ka vegantoit- kõik said maitsta Anniina tehtud seenesalatit. Keeleteadlane Jaan Õispuu tegi ettekande karjala keelte kujunemisest, eripäradest ja olukorrast. Olev Kull- hõimupäeva korraldaja.