Uued raamatud

Alati ilus : soovitused ja nõuanded	Tamme, Karmen
Arved klaariks / (Break it down. Stories)	Davis, Lydia
Inimesed ja aeg : kolhoosiaeg Pajusis
Jõeäärne tee	Krentz, Jayne Ann
Kasvuhoone A ja B	Paasik, Tiina
Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest / (Overcoming worry and stress. Eesti	Carnegie, Dale
Kõik algas hüvastijätuga	Beckerman, Hannah
Kõik see maailm : ameeriklanna sõjaaegsel Saksamaal / (Ameeriklanna sõjaaegse...	MacRae, Sigrid
Liblikalaht	Skye, Christina
Oru laul	Aš, Šolem
Petlikud puhtad lehed	Sepp, Adena
Roosa maailm	Lääne, Heldur
Süvahavva : teine suvi	Hargla, Indrek
Unustamatud seiklused Via Hanseatical	Henno, Sass
Õnnelik tänav	Marklund, Liza

Pipi Pikksukk 70

Sel aastal tähistab raamatutegelane Pipi Pikksukk oma 70. sünnipäeva.
Nimelt sai 21. mail 1945 Astrid Lindgreni tütar Karin sünnipäevakingiks ema kirjutatud raamatu punaste patsidega plikast, kes kolib elama Segasumma suvilasse.
Tänaseks on Pipi Pikksuka lugusid tõlgitud 70 keelde, tema seikluste põhjal on tehtud filme, muusikale, telelavastusi ja sarju. Pipi on tõesti maailmakuulus!
  Kasutatud : FB Täheke

Ilusat emadepäeva!

Foto :   http://www.annikametsla.com/blog/emadepaev/

 Emadepäev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922. aasta suvel piduliku emadepäeva Helmi Mäelo. Eeskuju sai ta Viiburis nähtud pidustustelt.

 Järgmise aasta maikuu kolmandal pühapäeval korraldas ta koos naiste karskusseltsi juhataja Helmi Põllu ja paljude sõsarseltside toetusel emadepäeva peaaegu 20 kohas. Sellest alates hakati koostama juhendeid päeva läbiviimiseks, näidiskõnesid ja pakkuma sobivat repertuaari esinemiseks
 1928. aastast hakati emadepäeva tähistama hoopis maikuu teisel pühapäeval, nagu see on tavaks ka Ameerikas, kust kogu tähtpäev alguse sai
1936. aastal hakati propageerima emadele kingituste tegemist, sh metsalillede kinkimist, neile laulmist, spetsiaalsete karskusseltsi poolt kujundatud ja valmistatud emamärkide ostmist. Teatrites, raadios ja kinos hakati päeva tähistama vastava kavaga.

1988. aastal tähistati Eestis emadepäeva üle pikkade aastate avalikult taas mai teisel pühapäeval. Sellest alates on see uuesti aina rohkem riiklik ja koolipüha. Koolides, lasteaedades, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad ametlikud aktused ja kontserdid, kirikutes tähtpäevajumalateenistused. Päeva riiklik tähistamine on hakanud vähendama emadepäeva kui perepüha tähtsust, sellest on saanud emade ja naiste ametliku austamise päev.

Rohkem saab lugeda  BERTA- Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

Uued raamatud

Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika (ISO 2789
Agatha Raisin ja Wyckhaddeni nõid	Beaton, M. C.
Keldi saladused	Imbrogno, Philip
Komandandi tüdruk	Jenoff, Pam
Kolonelleitnant Heljuste hingepalve	Kull, Martin S
Arutlusi asja pärast	Kärner, Tiit
Minu aeg ja selle lugu	Pino, Nasta
Muutuste tuules : 1919. aastal alanud maareform Vana-Põltsamaa vallas	Tael, Kadri