Avatud

Avatud 10- 14 teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval 10- 13.

Otsing e-kataloogist RIKSWEB

teisipäev, 22. detsember 2020

KAUNEID JÕULUPÜHI JA ÕNNELIKKU UUT AASATAT!


Raamatukogu on suletud 24. ja 31. detsembril.

Raamatud saab tagastada tagastuskasti!

 Uut lugemist!



 

kolmapäev, 16. detsember 2020

Detsembris raamatukogus näitus "Hõimurahvas vadjalased"




teisipäev, 8. detsember 2020

teisipäev, 1. detsember 2020

pühapäev, 15. november 2020

 Põltsamaa valla 2021. aasta kaasava eelarve hääletusel saab hääletada elektroonilises hääletuskeskkonnas VOLIS või Põltsamaa valla raamatukogudes 9.-22. november 2020.



neljapäev, 12. november 2020

teisipäev, 10. november 2020

Lugemismäng "Valik Eesti kirjanduse paremikust"

    Alanud on uus lugemismäng. See kestab Eesti raamatu päevast (23. oktoober) kuni raamatu ja roosi päevani (23. aprill).  Iga loetud raamatu kohta paneb raamatukogutöötaja passi templi. Nimekirjast 10 ja enama loetud raamatuga osaleb lugeja auhindade loosimises. Lugejad peaks loosisedelid tagastama 16. aprilliks ja fortuuna kuulutab võitjad välja raamatu ja roosi päeva salongiõhtul.



Uut lugemist!



 

esmaspäev, 26. oktoober 2020

Tapiku raamatukogu 100

Matk läbi ajaloo

Kõndisime Tamsi vana koolimaja asukoha juurde, kus sai raamatukogu, koolijuhataja Jaan Öerti eest vedamisel, alguse 100 aastat tagasi.

1925 aastaks oli Tamsi koolimaja halvas seisus, siis Pajusi vald ostis ära riigilt Tapiku mõisahoone, tehti remont ja 1926 a. algas õppetöö Tapiku koolimajas. Koos kooliga tuli Tapiku koolimajja ka raamatukogu. 
Külastasime Tapiku mõisa ruumi, kus asus raamatukogu 1949 aastani.


Külastasime väikest maja Tapiku mõisa pargis, kus raamatukogu töötas 1949-1998.


Tähistasime Tapiku raamatukogu 100 juubelit! 





Nautisime Rändaja-Indrek Tammoja kontserti!



Sünnipäeva tort!

Sai tutvuda Tapiku raamatukogu kroonikatega, aastast 1948.


esmaspäev, 19. oktoober 2020

Raamatukogupäevad 20-30 okt.

Tapiku raamatukogu 100

     Pühapäeval 25. oktoobril kell 13.00 Tapiku raamatukogu juubeli tähistamine! Jalutuskäik raamatukogu endiste asupaikade juurde ja ajaloo tutvustus. Muusikaline etteaste Rändajalt- Indrek Tammojalt. Sööme koos sünnipäeva torti. Raamatukogus on välja pandud endiste töötajate poolt koostatud kroonikad(Miralda Sepa poolt koostatud kroonika 1948-1996 , Virve Etulaidi 1996-2017 ) ja praeguse aja oma(2018-2020...) ning fotod-tutvustavate tekstidega.









pühapäev, 18. oktoober 2020

teisipäev, 13. oktoober 2020

Näomaalingud raamatukogus

Kõrvitsapäeval 3. oktoobril Kristin näomaalinguid tegemas.




 

reede, 2. oktoober 2020

Oktoobrikuus raamatukogus näitus "Hõimurahvas ersad"

   Ersa rahva suurkuju Stepan Erzia loomingut tutvustab Eestis ersa kultuuriühing Sjatko Natalia Abrosimova eestvedamisel. Näitus reproduktsioonidega Stepan Erzia skulptuuridest, mille originaalid kuuluvad Vene riiklikule Muuseumile Peterburis ning Mordva vabariigi S.E. nimelisele kunstimuuseumile Saranskis on avatud Tapiku raamatukogus. Samuti on tutvumiseks väljapandud ersa kirjandust, informatsiooni ersade asualast, religioonist, ajaloost, rahvakunstist...ja fotod eluolust. 

3. oktoobril Tapiku külaplatsil toimuval Halloweeni festivalil kell 15.00 hõimupäev ersadega (Ersa kultuuriühing Sjatko ja Mordva kultuuriselts Jalgai).                                                                   



  

                                                                                  

Ersa -Mokša kultuuriühingu Svjatko folklooriansambel esinemas Tapikul. Ansambli eestvedaja Natalia Abrosimova kutsus kohalolijaidd tantsima ersa-mokša rahvatantse ja õpetas rahvale ersa keelseid sõnu.



















kolmapäev, 30. september 2020

pühapäev, 13. september 2020

 Uued raamatud!

"Iseendale truu" Kay Bratt

Quinn Maguireʼil on stabiilne elu, kihlatu ja enda meelest selge plaan tulevikuks. Kõik selle pöörab pea peale ema ülestunnistus surivoodil – temast eemale hoidnud isa, kelle peale Quinn on kolmkümmend aastat pahane olnud, ei olegi ta pärisisa. Selle sosinal lausutud paljastuse peale asub Quinn teele Mauile, ema lapsepõlvekoju, lugudest tuntud paradiisi, mis peidab endas tõde ema mineviku ja kõikide sellega seotud saladuste kohta, mida Quinn on otsustanud teada saada.

Kuid Quinni tõeotsingud kujunevad veel raskemaks, kui ta ette kujutas, sest enda saarel sisse seadmisega kaasnevad probleemid ja mandrile jäetud kihlatu kahtleb igas tema valikus. Aja möödudes, kui ta kaevub sügavamale oma perekonna loosse ja kuvandisse, saab üks asi selgeks: Maui on just nii kaunis, nagu Quinn oli alati ette kujutanud, ja selle paiga maagia aitab tal endas üles leida naist, kelleks ta on loodud.

"Soolased ja magusad õunatoidud" Marika Vingissar

Õun on ajalooga puuvili, mida teame juba piiblist, samuti paljudest muinasjuttudest ja muistenditest. Õnneks pole õunapuud välja surnud. Kesk-Aasias, kust õunapuu pärineb, on tema metsik esivanem mägi-õunapuu säilinud tänaseni. Aed-õunapuud peetakse lausa esimeseks kodustatud taimeks. Nüüdsel ajal on aretatud uusi imelisi õunasorte nii suvel söömiseks kui ka üle talve hoidmiseks.

Inglise vanasõna ütleb, et õun päevas hoiab arsti eemal. Õunad on tõepoolest väga tervislikud ning süüa võiks neid ikka mitu tükki päevas. Lisaks võib õunu kasutada hautistes ja hoidistes, mahlades ja moosides. Õunakoored saab ära kuivatada ja talvel nendest lõhnavat teed teha. Lastele võib kommi asemel pakkuda kuivatatud õunalõike. Mahlapressi jäänud massist saab teha õunaäädikat või panna leivatainasse.

Nii et ärme viime riknenud õunu metsa alla, vaid kasutame kõik ära söögiks ja joogiks.

pühapäev, 6. september 2020

Huvitavat lugemist septembris!

"Calmerino" Estraaditäht Kalmer Tennosaare lugu. Aigi Viira.

Kiirelt tulnud – kiirelt läinud? Kirjeldab see klišee kõige täpsemalt Kalmer Tennosaare lauljakarjääri? Võimalik. Põlvamaa külast suurtele lavadele lennanud mees, kellest võinuks saada Nõukogude Liidu Yves Montand, teeb ühtäkki tagasikäigu ja maandub täheseisusest kohaliku televisiooni saatejuhiks ja toimetajaks. Tõuseb korraks tagasi orbiidile Onu Kalmerina ja siis on kõik. Nii austajate hordide kui ka pereeluga. Tõsi, ta loob uue pere. Ta teeb muusikasaateid. Ta koguni laulab. Veel. Tunnistab, et hinges on rahu. Kas ikka on? On seda rahu temas üleüldse kunagi olnudki?

"Koertepark" Sofi Oksanen

Koertepark” on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eelkõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevabriku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigustest ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid.

Koerteparkon loetav kui Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka kui psühholoogiline põnevik. Eelkõige on see aga inimlik lugu lojaalsusest ja armastusest, oma lapsed kaotanud naisest ja valede jõust.


"Puulased ja tohtlased" Andrus Kivirähk

Ja siis ma nägingi neid esimest korda. Terve leiliruum oli neid täis. 
Linalakad tüdrukud, patsid õlgadeni. Laiaõlgsed poisid, juuksed korralikult seitlisse kammitud. Kõigil rahvariided seljas, nagu läheksid nad laulupeole. Nad tulid üksteise järel leiliruumist välja ja rivistusid seina äärde, justkui valmistuksid ühispildiks.
„Kes need on?“ küsisin ma jahmunult.
„Puulased ja tohtlased,“ lausus Kallela vaikselt. „Nad aitavad meid.“

"Võõras kodu" Valev Uibopuu

Noor advokaadiabi Rein Maltspuu avastab maal suvitades oma sünnisaladuse ning saab teada, et tal oleks õigus pärida talu.
„Inimese ette kerkib võimalusi ja väljavaateid, kuid enne, kui neist aru saadakse ja taibatakse, on juba hilja. Enne kui hoomatakse allika vulinat ja küünitatakse januseid huuli selle poole, valgub see juba kuivanuna liiva. Enne kui sirutatakse käsi marjakobara järele puu otsas, on need koltunud ja kuivanud.
Talle meenusid pettumus- ja kahetsuspiinad, südamevalu, mida ta oli tundnud proua Randeri lahkumise järele. Ta elas selle kõik uuesti läbi, nagu kevadesse sattunud lumine päev toob tagasi kõik suure talve meeleolud, ja teda haaras hilinemise hirm.“

"Sõnumitoojad" Marje Ernits

Reklaamiagentuuris töötav Klara Vinter oli enda meelest edukas, sest miks muidu teda jälgiti ja kadestati. Kes ta oma sisemiselt olemuselt oli, mida tegelikult oskas või tahtis, sellest polnud ta sõpradel ja tuttavatel aimugi ja keda see ikka huvitas, kui see talle endalegi midagi ei tähendanud. Oluline oli sära tema ümber ja info, mida ta oma ekraanile paiskas. Klara oli veendunud, et kui ta ei saanud reaalselt olla selline, nagu tahtis, lõi ta endast sotsiaalmeedias profiili, mis oli nii täiuslik, et ta hakkas ka ise uskuma, et ongi selline.

Hiljuti maalt linna tulnud noorel ehitajal Voldemar Paimanil polnud midagi peale oma kutseoskuste. Ta oli oma meelest küll juba üht-teist elult õppinud, et olla arukas ja tark või siis vähemalt püüdlik ja teadlik, kuid oli asju ja olukordi, mis jäid ilmselt elu lõpuni selgusetuks.

Alati võib leida põhjenduse, miks me midagi teeme või tegemata jätame, eriti veel siis, kui ollakse noor – kõik on ju tõlgendamise küsimus. Kui inimene ei suuda või ei oska ise otsustada, siis on väga hea, kui leidub mõni sõnumitooja, kes lihtsalt tuleb ja ütleb, kuidas ellu jääda, kuhu edasi minna, või siis mil moel lihtsalt õnnelik olla.

neljapäev, 6. august 2020

PÕLTSAMAA RAAMATUKOGU ARENGUKAVA PROJEKT

Tutvu ja avalda arvamust! Perioodil 3.-31. august saab esitada muudatusettepanekuid meilile poltsamaa@poltsamaark.ee ( paberil Põltsamaa valla kantseleisse, Põltsamaa Raamatukogusse või Tapiku teeniduspunkti). Avalik arutelu toimub 24.08.2020 kell 17.15 Põltsamaa Raamatukogus.

esmaspäev, 3. august 2020