Tule raamatukokku- kingi endale või oma lähedasele võimalus!

 

5.-15.detsembril on kõigil täiskasvanutel võimalus saada rahvaraamatukogudes infot erinevate õppimisvõimaluste kohta. Raamatukogudes tutvustatakse huvilistele info leidmist arvutis või nutiseadmes ja antakse teavet selle kohta, mida täiskasvanud õppija võiks ja peaks teadma. See on hea võimalus kõigil huvilistel saada individuaalset konsultatsiooni ja leida ning kinkida endale või oma lähedasele koolitus, kursus või konkreetne asjalik soovitus katkenud õpingute jätkamiseks. Iga enesetäiendamine aitab paremini toime tulla, annab võimaluse leida uus töö, täiendada oma teadmisi huvipakkuva hobi osas, olla lihtsalt õnnelikum inimene.

 

Kel tarkus peas, sel ohjad peos!

Uuringud ja statistika näitavad selget seost hariduse ja palganumbri vahel, mis tähendab, et oma elujärje parandamiseks saab panustada läbi hariduse. Selleks võib olla nii täiskasvanute gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamine kui ka kõrgkooli astumine.

 Haridus võimaldab teha laiemalt valikuid, annab inimestele/Sulle enesekindlust ja oskusi teadlikult on karjääri kujundada, tulevikutegevusi kavandada kui ka olla oma lastele eeskujuks, mis pole ka vähetähtis fakt.

 

 Ühe enam täiskasvanuid on võtnud jalge alla koolitee, kas lõpetamas on pooleli jäänud haridust või omandamas kõrgkooli järgselt uut ametit kutsekoolis.  Tihti ei pruugi saadud haridus ja töökohal vajalikud oskused omavahel sugugi klappida ja nii juhtubki, et haridus on justkui olemas, aga oma igapäevase töö jaoks ja tööturul konkurentsivõime säilitamiseks on vaja uusi oskusi juurde omandada. Ja ka oskused võivad aeguda, sest eelmisel sajandil omandatud oskusetega võib juhtuda pole enam midagi peale hakata.

 Ka huviharidus on täiskasvanute seas populaarne ning pakub paljudele alternatiivi igapäeva elu rutiinile. Uued teadmised ja oskused, uued tuttavad, uued sotsiaalsed võrgustikud, võimalused- kõik see on seotud õpitegevusega ühel või teisel moel.

 

 Haridus ja teadmised on midagi, mida inimeselt ära võtta ei saa, see on kapital. Enda ja oma lähedaste haridusse panustamine on kõige kindlam investeering tulevikuks. Eesti inimesed on hariduse usku ja seda näitab ka statistika, mille kohaselt on Eestis täiskasvanute õppes osalemise määr on tõusnud läbi aegade rekordilisele tasemele (16,8%) – üha enam täiskasvanuid tunneb soovi ja leiab sobivad võimalused enesetäiendamiseks. (HTM, 10.06, 2016)

 

 Kampaaniat korraldab ETKA Andras koostöös raamatukogudega Euroopa Sotsiaalfondi projekti “ Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” raames.

Monica Marfeldt

ETKA Andras

Projekti koordinaator

1. advendipüha TAPIKUL.

 

   
    27. novembril  süütasime  1.advendiküünla ja  tuled jõulukuusel .
      Koos katsime tee- ja piparkoogilaua.
     Meiega  kohtus kohalik mesinik, kes rääkis  mee jõust tervisele.
     Võimalik oli  endale  ka maiust osta.

    

 

               

Raamatukogu üritus

                LÕUNATUND  RAAMATUGA

           Lugesime raamatut R. LOOTUS  ,,Ära  võetud ,,
       Ürituse lõpul vestlesime tervislikust toitumisest,
           maitsesime  kuivatatud toitu. 
              

Teated

 

             TEATED

           RAAMATUKOGU   ON  SULETUD

   16.  NOVEMBRIL 2016 A.  OLEME KOOLITUSEL

   MAAKONNA  KESKRAAMATUKOGUS .  

 

Tore kingitus meie raamatukogumajale.

            

       

        Hoone sai   uue katuse, nüüd maja enam ei lagune,

        pealegi  kaunim ka.

        Aitäh meie vallale, see oli  kingitus meile kõigile .   

              

          14. oktoobril  tähistasime  raamatukogus

                       kolletamispäeva .

                Vestlesime  tähtpäevast - sügise algusest ,

                jalutasime  õues , nautisime värvilist loodust ,

                korjasime  kauneid oksi ja lehti .Raamatukogus  

                ootas meid  kuum tee ja maiustused .  Mõnus    õhtu

                möödus kiirelt .    

               

            

Raamatukogu soovitab lugeda

 

ÜKSAINUS ÖÖ    Simona  Ahrnstedt

ÕNNESÄRGIS   SÜNDINUD TÜDRUK   J. Knoll

SÜDA  VAIKIB VIIMASENA  M.Atwood

MEES  AVIGNONIST  M. ERNITS

Septembri -Oktoobrikuu väljapanekud 2016a. ja loodus

Merekultuuriaasta

Fantastiline maailm-meie meri fotodel

Näoga mere poole -merest, meremeestest,laevahukkudest,piraatlusest.

Viivi Luik -70 tema loomingust

Jaan Rannap 85 lastekirjanik  

Retk loodusesse on tervis.

Mine metsa- naudi loodust,leiad seeni ja marju.

TEADE

 

            Raamatukogu on suletud puhkuse ajal

        19.09.16  kuni  30.09.16 . Avatud  25. 09 .16 .

Nikolai Baturin 80

            JUUBILAR  NIKOLAI BATURIN  80

               

                Väljapanek   kirjaniku töödest.                            

                                 

Üritused augusti kuul

          Näitused

Suvi jätkub ...

Merekultuuriaasta kalendri  12. kuud

Väljapanekud

Metsloomad ja koduloomad sõbralikult koos

Eesti luule paremik

Leili Rehandi  luulekogu  ,,LIHTSALT ,,

Jaanipäev - 24. juuni

Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad.

Loe edasi tähtpäevade andmebaasist BERTA

 

               JAANIPÄEVAKS kõrgeks kasvab rohi ... 

              

                 RAAMATUKOGU  ÕUEL TOIMUB

               23. juunil   algusega  20.00  

                                JAANIÕHTU

                 

Teade

 

                Raamatukogu on suletud 8. ja 9. 07.2016. a.

                  Oleme  koolitusreisil Lätis.

Läti Rahvusraamatukogus Riias. Foto : Meeri Remmelg

UUED RAAMATUD RAAMATUKOGUS

 

                  Saabusid  uued raamatud

     1. NORMA   S. OKSANEN   

      2.TABAMATU ÕNN    nüüdisromaan G.Delacourt

      3. NARTSISS , meesteõgija   H.NÕU

      4. VESISED naljad 1.osa  M. Kullo

      5. KOLMANDA  miili  saladus  C. Dexter

      6. KURADISILD     I. HIRV      

 

                                Lugemist suveõhtutel!                       

Teated

 

            Raamatukogu on suletud puhkuse ajal 16.05-29.05

              Avatud 18.05 ja  25.05

            19.05 toimub teabepäev raamatukoguhoidjatele .         

Teade

      Raamatukogu on suletud puhkuse ajal

 16.05.- 29.05.2016.a.

Avatud 18.05. ja 25.05.

19.05. toimub Põltsamaal teabepäev raamatukoguhoidjatele. 

Üritused raamatukogus maikuus

      

Väljapanekud

       "Uued raamatud"

       "Kruusid ja kannud"

   Näitus

       "Kohalike inimeste  maalid"

    Raamatukoguüritus

        "Sirvime Leili Andre luulekogusid"  

           

Emadepäev – maikuu teine pühapäev

 

Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922. aasta suvel piduliku emadepäeva Helmi Mäelo, Eesti tuntumaid karskustegelasi. Eeskuju sai ta Viiburis nähtud pidustustelt.

Loe edasi...

Koolituse teade

 

28.aprillil 2016.a.  toimub keskraamatukogus teemapäev

,, Ungari- maa , kultuur ja kirjandus,, maakonna  raamatukoguhoidjatele.

23. aprill on raamatu ja roosi päev

1998 kirjutas ENN VETEMAA:

 

„Kirjastajad ja raamatukaupmehed on ajast aega pidanud peanuppu vaevama, kuidas küll oma kaupa - vaimuvara - edukamalt rahva hulgas levitada. Seoses üha uute ja uute meediakanalite konkurentsiga on see aga aina raskenenud.

Kadunud Kaarel Ird on kunagi öelnud, et vasika saab õpetada piimaämbrist lugu pidama ainult nii, et surud ta nina piimasse. Noh, inimene pole vasikas ja kõik inimõigused kaitsevad teda igasuguse sunni või ahistamise eest. Ei tohi me vägisi kedagi targemaks teha!

Eestlane on raamatust üldjuhul alati lugu pidanud, kuid ega kirjasõnale tähelepanu tõmbamine pole kunagi liiast. Ka jüripäeval. Eriti jüripäeval.

Selle sajandi kolmekümnendail tuli üks Kataloonia raamatukaupmees mõttele hakata jüripäeva tähistama raamatu ja roosi päevana. Sel päeval võiks iga mees kinkida naisele raamatu ja naine mehele roosi. Nii õpetab traditsioon, kuid ega ka vastupidine variant - raamat mehele, roos naisele - keelatud ole.

Idee levis ja nüüd pidutsevad kataloonlased 23. aprillil oma pealinnas Barcelonas varastest hommikutundidest keskööni, lüües roosidel tantsu, raamat kaenlas. Tänavatel ja koguni trahterites käib vilgas raamatumüük, mööda linna marsib karnevalirongkäik. Kirjanikke, nende uudisteoseid esitletakse. Kogu päev on tulvil lõhnu, värve ja raamatukaante kirevust.

UNESCO kuulutas 1996. aastal raamatu ja roosi päeva, s.o. 23. aprilli ülemaailmseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, rõhutades niiviisi kirjanduse erilist tähtsust üldises sotsiaalses ja kultuurilises arengus.

 

/…/

Ei ole me nii rikkad, et roosidel tantsida, sinililligi ja lumikellukesi veel vähe, ja vahest on loodusesõbralikum neid rinnas kanda. Kaenla all võiks aga raamat olla küll. Kas too rõõmus päev ei dissoneeri kuidagi nukramate assotsiatsioonidega, mis eestlastel jüripäevaga seotud on? - Ei. Miks? Eks lillega meenutatakse kaudselt ka noid kunagisi lahkunuid, kes jätsid meile oma keele. Keele, milles kirjutatud raamat on meie rahvusliku identiteedi senine kindlaim kaitsja.“

Õhtuleht, 23. 04.1998

Künnipäev

 

           

                  MAARAHVAS  TÄHISTAB  TÄNA KÜNNIPÄEVA.

Vanem püha, mil on peetud ohvripidustusi. Üldiselt on selle kombestik kandunud üle jüripäevale.

Künnipäevaks pidid kõik põllutööriistad korras ja seatud olema, sellest päevast algasid põllutööd. Esimest kündjat kasteti nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune ja seasaba. Levinud oli komme, et künnipäeval tõsteti-katsuti kõik põllutööriistad läbi, et töö edeneks ja töötegija unine ei oleks. Maagilised tegevused olid suunatud viljakuse saavutamisele: viidi koorem sõnnikut põllule, künti esimene vagu.

Tõusta tuli võimalikult vara.

2004. aastal hakati sel päeval tähistama õues õppimise päeva. Koolides soovitatakse vähemalt ükski tund õues pidada. Lähtutakse vanast künnipäevakombestikust: see oli päev, kus tuli põllule minna ja kas või lumme vähemalt üks vagu ära künda. Igatahes tuli tingimata toast välja põllule minna ja midagi väga olulist teha.

Tähtpäevade andmebaas

Kuu raamat

 

               Nädala raamat meie raamatukogus

                 Albert  Uustulnd    ,,Elu nagu looming & Acheroni kaldal".

 

Me teame Albert Uustulndi laule, romaane, näidendeid. Kirjanikust ja laulude loojast endast teame aga üpris vähe, vähemalt need meist, kes pole saarlased ja tema eakaaslased. Pikem intervjuu Albert Uustulndi poja Lembit Uustulndiga püüab seda lünka täita. Raamatu teises osas ilmub kirjaniku kõige autobiograafilisem romaan – “Acheroni kaldal”.

Tervisekuu

 

Tervisekuu  aprill  -

liigume ja toitume tervislikult , see on  meie elu .

Teekond  kevadises metsas

TEADE

 

  Raamatukogu on kolmapäeval, 23.03. suletud.

 Toimub Keskraamatukogus koolitus.

Kevad saabus meil teisiti

 

KEVAD SAABUS  TAPIKU  RAAMATUKOGUS

teisiti  sel aastal kui varem .

 

 

See aasta tuleb kevad teisiti,

    Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,

    Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,

    Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti.

H. Visnapuu

 

                     

  Väljapanekud:

  "Naised meie elus"

 " Uued lasteraamatud"

 

14.03  TÄHISTAME EMAKEELEPÄEVA

Loeme koos lastega  oma ilusat   emakeelt, proovime  ka  etteütlust  kirjutada oma teksti  järgi.  

                                                      

                                                           

 

 

Friedebert Tuglas 130

 

 Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik.

Tähtsamad teosed:

“Meri” 1908

“Juhan Liiv” 1914

“Felix Ormusson” 1915

“Teekond Hispaania” 1918

“Väike Illimar” 1937

 Tuglasest

Enn Kippel 115

Enn Kippel (aastani 1935 Eduard Ferdinand Kippel; 16. veebruar 1901 Tallinn – 15. veebruar 1942 Leningrad) oli eesti kirjanik.

Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, suviti 1925–1935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval.

 

 

Teosed:

•"Ahnitsejad", romaan (1935)

•"Suure nutu ajal", romaan (1936)

•"Kui Raudpea tuli", romaan (1937)

•"Issanda koerad", romaan (1938)

•"Jüriöö", romaan (1939)

•"Kuldvasikas", romaan (1939)

•"Meelis" (1941)

August Gailit 90

August Georg Gailit (1891-1960)

Proosakirjanik August Gailit sündis 9. jaanuaril 1891 Tartu maakonnas Sangaste ligidal ehitusmeistri pojana.
Teosed: jutustus „Kui päike läheb looja“ (1910), novellikogu “Saatana karussell“ (1917), romaan „Muinasmaa“ (1918), följetonikogu „Klounid ja faunid“ (1919), novellikogud „Rändavad rüütlid“ ja „August Gailiti surm“ (1919), romaan „Purpurne surm“ (1924), novellikogud „Idioot“ (1924), „Vastu hommikut“ (1926), följetonikogu „Aja grimassid“ (1926), novellikogu „Ristisõitjad“ (1927), romaanid „Toomas Nipernaadi“ (1928), „Isade maa“ (1935), „Karge meri“ (1938), „Ekke Moor“ (1941), „Leegitsev süda“ (1945), „Üle rahutu vee“ (1951) ja „Kas mäletad, mu arm?“ (1951–1959).

Loe veel: Eesti kultuurilooline veeb