Koolituse teade

 

28.aprillil 2016.a.  toimub keskraamatukogus teemapäev

,, Ungari- maa , kultuur ja kirjandus,, maakonna  raamatukoguhoidjatele.

23. aprill on raamatu ja roosi päev

1998 kirjutas ENN VETEMAA:

 

„Kirjastajad ja raamatukaupmehed on ajast aega pidanud peanuppu vaevama, kuidas küll oma kaupa - vaimuvara - edukamalt rahva hulgas levitada. Seoses üha uute ja uute meediakanalite konkurentsiga on see aga aina raskenenud.

Kadunud Kaarel Ird on kunagi öelnud, et vasika saab õpetada piimaämbrist lugu pidama ainult nii, et surud ta nina piimasse. Noh, inimene pole vasikas ja kõik inimõigused kaitsevad teda igasuguse sunni või ahistamise eest. Ei tohi me vägisi kedagi targemaks teha!

Eestlane on raamatust üldjuhul alati lugu pidanud, kuid ega kirjasõnale tähelepanu tõmbamine pole kunagi liiast. Ka jüripäeval. Eriti jüripäeval.

Selle sajandi kolmekümnendail tuli üks Kataloonia raamatukaupmees mõttele hakata jüripäeva tähistama raamatu ja roosi päevana. Sel päeval võiks iga mees kinkida naisele raamatu ja naine mehele roosi. Nii õpetab traditsioon, kuid ega ka vastupidine variant - raamat mehele, roos naisele - keelatud ole.

Idee levis ja nüüd pidutsevad kataloonlased 23. aprillil oma pealinnas Barcelonas varastest hommikutundidest keskööni, lüües roosidel tantsu, raamat kaenlas. Tänavatel ja koguni trahterites käib vilgas raamatumüük, mööda linna marsib karnevalirongkäik. Kirjanikke, nende uudisteoseid esitletakse. Kogu päev on tulvil lõhnu, värve ja raamatukaante kirevust.

UNESCO kuulutas 1996. aastal raamatu ja roosi päeva, s.o. 23. aprilli ülemaailmseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, rõhutades niiviisi kirjanduse erilist tähtsust üldises sotsiaalses ja kultuurilises arengus.

 

/…/

Ei ole me nii rikkad, et roosidel tantsida, sinililligi ja lumikellukesi veel vähe, ja vahest on loodusesõbralikum neid rinnas kanda. Kaenla all võiks aga raamat olla küll. Kas too rõõmus päev ei dissoneeri kuidagi nukramate assotsiatsioonidega, mis eestlastel jüripäevaga seotud on? - Ei. Miks? Eks lillega meenutatakse kaudselt ka noid kunagisi lahkunuid, kes jätsid meile oma keele. Keele, milles kirjutatud raamat on meie rahvusliku identiteedi senine kindlaim kaitsja.“

Õhtuleht, 23. 04.1998

Künnipäev

 

           

                  MAARAHVAS  TÄHISTAB  TÄNA KÜNNIPÄEVA.

Vanem püha, mil on peetud ohvripidustusi. Üldiselt on selle kombestik kandunud üle jüripäevale.

Künnipäevaks pidid kõik põllutööriistad korras ja seatud olema, sellest päevast algasid põllutööd. Esimest kündjat kasteti nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune ja seasaba. Levinud oli komme, et künnipäeval tõsteti-katsuti kõik põllutööriistad läbi, et töö edeneks ja töötegija unine ei oleks. Maagilised tegevused olid suunatud viljakuse saavutamisele: viidi koorem sõnnikut põllule, künti esimene vagu.

Tõusta tuli võimalikult vara.

2004. aastal hakati sel päeval tähistama õues õppimise päeva. Koolides soovitatakse vähemalt ükski tund õues pidada. Lähtutakse vanast künnipäevakombestikust: see oli päev, kus tuli põllule minna ja kas või lumme vähemalt üks vagu ära künda. Igatahes tuli tingimata toast välja põllule minna ja midagi väga olulist teha.

Tähtpäevade andmebaas

Kuu raamat

 

               Nädala raamat meie raamatukogus

                 Albert  Uustulnd    ,,Elu nagu looming & Acheroni kaldal".

 

Me teame Albert Uustulndi laule, romaane, näidendeid. Kirjanikust ja laulude loojast endast teame aga üpris vähe, vähemalt need meist, kes pole saarlased ja tema eakaaslased. Pikem intervjuu Albert Uustulndi poja Lembit Uustulndiga püüab seda lünka täita. Raamatu teises osas ilmub kirjaniku kõige autobiograafilisem romaan – “Acheroni kaldal”.

Tervisekuu

 

Tervisekuu  aprill  -

liigume ja toitume tervislikult , see on  meie elu .

Teekond  kevadises metsas