Avatud

Avatud 10- 14 teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval 10- 13.

Otsing e-kataloogist RIKSWEB

Reede, 26. märts 2021

Uued raamatud


Nii vähe on praeguses elus asju, mis on kindlad. Nagu Tammsaarel üks Mauruse kooli õpetajatest küsib: mis see on, mis oli, on ja jääb (peale jumala). Raske öelda, kuidas sellega praegu on. Aga mingi kindlustunne tekib, kui on keegi, kellest sa tead, et tema on seal, on kohal, püsib. Aga mitte tardumise mõttes. Vaid et see ongi tema koht ja tema paik, tema väärtustab seda kohta ja see koht väärtustab teda,” kirjutab raamatu saatesõnas teatriuurija Lea Tormis. Ja lisab: „Ita Ever kehastab aja ja teatri muutumist ja ühtlasi eneseks jäämist. Sõltub ka näitleja oleku intensiivsusest, temperamendist, enesekehtestamise jõust ja tahtest, kas temast saab teatri sümbol. Itast on saanud.”Jah, kuid mida arvab Ita Ever ise elust ja üldse? – Palun väga, „Ita sõna” läbib raamatut. Tundub, et igaühele meist on ta midagi öelnud või ütlemas:

Noorus tuleb aastatega.

Ära vihasta, ainult vaata ja imesta.

Kui mina oleksin lihtne ilus lill, siis üks kullerkupp.

Raamat „Lava on elu” annab lugejale võimaluse rännata koos Ita Everi ja tema unustamatute tegelaskujudega läbi aastakümnete. Läbi meie kõigi elatud elu. Üha uued põlvkonnad on aastakümnete jooksul kasvanud üles koos Ita Everiga. Mõni ta tegelaskuju ehk ei pruugigi meeldida, aga see pole üldse tähtis. Itat armastatakse tingimusteta. On tunne, et temaga on kindel. Kui Ita Ever on Draamateatri laval, siis sa tead, et kõik on hästi ja elu läheb edasi.

Emma ja Nathan on väga erinevad inimesed. Aga kohtudes haigla ooteruumis, kus seinal tiksub kell ja laual lebavad vanad ajakirjad, on nad mõlemad hirmunud, ärevil ning üksi. Ja neil on midagi saatuslikult ühist...

Emma elu möödub vaikselt. Ta hoolitseb haige ema eest ja elab oma kujutlustes lemmikraamatute lehekülgedel.

Nathan veedab oma päevi maapinnast viie kilomeetri kõrgusel õhus kukerpallitades ja hõljudes – ta on langevarjuhüpete instruktor. Kogu elu on saatnud teda kordusunenägu, et sureb kahekümne seitsme aastasena, ning ta suhtub igasse päeva nagu viimsesse.
Kui saatus Emma ja Nathani kokku viib, muutub kõik.
Emmat pole kunagi varem suudeldud, ta pole maitsnud šampanjat ega reisinud välismaale. Nathan pole kunagi olnud armunud, kandnud erinevaid sokke ega kasvatanud seemnest päevalille.
Emma ja Nathan annavad lubaduse, et ei raiska kunagi ühtki tundi, sest teavad, et hüvastijätt võib tulla liiga ruttu. Nad armuvad, kuid kas nad teineteist mitte liiga hilja ei leidnud?
See on liigutav, ent samas meeliülendav romaan armastuse lunastavast jõust ja sellest, et lõpp ei pruugi üldse olla lõpp.


Goodreadsi kasutajate hinnangul 2020. aasta parim põnevik!

Pruut ‧ Viies ratas ‧ Isamees ‧ Pulmakorraldaja ‧ Pruutneitsi ‧ Laip

Külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Peigmees: nägus ja sarmikas, tõusev teletäht. Pruut: terane ja ambitsioonikas, ajakirja väljaandja. Tegemist on pulmadega, mis sobiks ajakirja või kõlbaks kuulsusele: disaineri käe all valminud kleit, kauge koht, luksuslik pidu, eriline käsitööviski. Mobiililevi võib küll hakkida ja lained pisut raputada, kuid kõik on meisterlikult kavandatud ja viiakse niisama meisterlikult ellu.

Aga olgu plaanid kuitahes täiuslikud, inimloomust see ei muuda. Kui korgid šampanjapudelitelt minema lendavad ja pidu algab, hakkavad meenutuste ja heade soovidega segunema ja pinnale kerkima vana vimm ja väiklane kadedus. Peigmehe semud algatavad kooliaegse joomismängu. Pruutneitsi rikub ära oma kleidi ja see ei juhtu just päris kogemata. Pruudi kauaaegne (meessoost) sõber saab maha ebameeldivalt intiimse toostiga.

Ja siis leitakse üks nende seast surnuna. Kes külalistest ei soovinud õnnelikule paarile head? Ja ehk oleks olulisem küsida: miks?

Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Tema tõeline läbimurre krimikirjanduse tippautorite sekka toimus 2019. aastal raamatuga „Jahiseltskond“ (eesti keeles 2020).


Teisipäev, 23. märts 2021

Neljapäev, 18. märts 2021

Soovijatele kontaktivaba laenutuse võimalus!

Raamatu reserveerimiseks helista tel:57878898, 53850237,

kirjuta hiie.nugis@poltsamaark.ee 

reserveeri RIKSWEBis või m-riksis

Igal kuul toob Põltsamaa Raamatukogu 

Sinuni kolm lugemissoovitust

LUGEMISSOOVITUS 

Teisipäev, 16. märts 2021

Teisipäev, 9. märts 2021

Uued raamatud

MURAKAMOOS pilt

Kaugel metsakolkas soode keskel jääb teadmata kadunuks üks mees. Asja uurima asunud uus konstaabel Madis avastab üllatusega, et see pole sugugi ainus selline juhtum: aastate jooksul on külast kadunud juba neli meest. Nad kõik on olnud kas täies elujõus poissmehed või lahutatud mehed ning lahkunud lausa üleöö. Millegipärast on eelmine piirkonnapolitseinik jätnud kõik kadumislood uurimata, kuid uus konstaabel sellega ei lepi. 
Tänu kõiketeadvale ja lobisemishimulisele vanaprouale Astale saab ta peagi teada, et kõigil kaduma jäänud meestel oli midagi pistmist metsatalus suvitava Marjuga. Too on kaunis ja toimekas naine, kelle tema ambitsioonikas abikaasa alatasa üksi jätab. Marju tunneb taimetarkust ja mõjub meestele suisa nõiduslikuna – just nagu tema vanaemagi omal ajal. Marju võlude suhtes ei jää ükskõikseks ka Madis. 
Kui teadmata kadunute juhtumitest saavad hämarad mõrvalood, tuleb Madisel nii pidada võitlust südame ja mõistuse vahel kui ka võidelda oma elu eest. 

Pille Simoni esikteos „Murakamoos“ kirjeldab kolkaküla inimsuhteid ja eripärasid, romaanis põimuvad tänapäevased tegemised ja ammused uskumused. 



Noorte, kes alati jäävad oma vanemate jaoks lasteks, vanemate mahasalgamisest ja tõdemusele jõudmisest, et vanemadki on tegelikult head ja hoolivad inimesed nagu nemadki. 

See on kummalise saatusega romaan, mida praegu käes hoiad. Kakskümmend aastat tagasi, 2001. aastal saatis Hans-Eerik Laansalu alias Erik Tohvri mulle Lambri Raamatus avaldamiseks äsja aasta alguses lõpetatud romaani. Käsikiri jättis mulle sügava mulje ja ma võtsin autoriga ühendust. Sellest kontaktist kujunes välja aastaid kestnud sõprus ja teineteise toetamine. Olen ju arst, kes sai nii mõnigi kord telefoni teel nõu anda, toimusid tänapäeval nii harilikuks saanud, tookord formaalselt mitteametlikud telefonikonsultatsioonid. Seadsime sisse tema jutu järgi diplomaatilised suhted, s.t. käisime teineteisel külas. Ja kui uue raamatu valmis saime, saatsime pühendusega sõbrale.  

Ometi ei rääkinud me sellest käsikirjast rohkem kui vaid alguses ühe korra. Erik ütles, et tahab seda veidike ringi teha ja nii see jäi. Uued tööd tulid tal aina peale ja minulgi oli vähe vaba aega, mida kirjanduse ja mesinduse vahel jagada. Nii see jäi, kuni polnudki enam võimalik midagi küsida.  

Käsikiri, mille olemasolugi olin vahepealsetel aastatel unustanud, tuli välja arhiivi kolimisel ühest kapist teise. Nähes taas seda toredat lugu arvasin, et leian selle ka nii-öelda kogemata lugemisest vahele jäänud raamatuna raamatukogust. Kontrollisin kõik ilmunud teosed läbi, seda sisu ei olnud ei sama ega mõne teise pealkirja all. Ei olnud ka enam disketti, mis oli paberil tekstiga kaasa pandud, ei olnud teost enam Eriku arvutiski alles.  

Proua lahkel loal teen nüüd teoks meie kunagise ühise plaani ja avaldan noore romaanikirjaniku, äsja pensioniikka jõudnud Eriku ühe esimestest suurematest teostest, kohe „Kollaste lehtede aegu” järel kirjutatud „Ringmängulaulud”. Parem hilja, kui mitte kunagi. 

Toimetanud Ülle Särg 


Praegusel koroona ajal, kui kuhugi sõitmine ei ole soovitav, on mõistlik lugeda mälestusi kunagistest reisidest.
Lood kaugetest maadest võimaldavad pisikest hinge puhkust ja tulla toime meid iga päev vaevavate püsiprobleemidega.


Politseiuurija Ira Teveri kaheksas juhtum. Pärast võistlusi leitakse rannast kõrkjate vahelt teisele kohale jäänud lohesurfari rüvetatud surnukeha. Juhtumis on midagi, mis Irat päris korralikult ärritab – tippsportlase surmast on tehtud lavastus! Mehe kulmud on vildikaga üle joonistatud ja suunurgad naerule seatud, rinnaesine punase värviga kaetud ja parem käsi asetatud südame kohale. Kõike seda on tehtud oskamatu räpakusega, aga sõnum on siiski olemas, kuigi mitte üheselt mõistetav. Kuna tegu on noore ja heas füüsilises vormis noormehega, võib oletada, et see lavastus on seotud mõne konkurendi kättemaksu või rituaalse meeldetuletusega. Ira Teveri lugude kaheksandas raamatus toimub tegevus uues keskkonnas. Ira on vahetanud elu- ja töökohta ning asunud vanemuurijana ametisse oma endise kolleegi Anti Saami alluvuses, kellest on vahepeal saanud Lääne prefektuuri jaoskonnaboss. Uurimistöö käigus tuleb Iral kohaneda uute oludega, selles endale koht leida ja vastsetele kolleegidele oma võimekust tõestada. 

Uue nädala virtuaalne lugejamäng 8.-14. märts

Põltsamaa Raamatukogu korraldatud lugejamäng, vastata saab nädala jooksul. Vastajate vahel loositakse välja raamatukogu märkmik.

Vasta siin 8.-14. märts virtuaalse lugejamängu küsimused 

Kolmapäev, 3. märts 2021

Virtuaalne lugemismäng

Põltsamaa raamatukogu alustas uut virtuaalset lugejamängu. Vastata saab küsimustele nädala jooksul. Vastajate vahel loositakse välja raamatukogu märkmik.

Siin on link vastamiseks 1.-7. märts virtuaalse lugejamängu küsimused