Head Võidupüha ja ilusat Jaaniaega!

23. juunil raamatukogu suletud! 

Leelo Tungal 75

Täna, 22 juunil tähistab leelo Tungal 75. sünnipäeva. Sel puhul on raamatukogus kirjanikku ja tema loomingut tutvustav väljapanek.

 Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas) on eesti luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija. 

Sündis Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972 Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). 

Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972–1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (1981–1984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (1994–1996) ning ajakirja Hea Laps peatoimetajana (1994–2018). 

MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. 

2018. aastal loodi Leelo Tungla raamatute "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed“ ainetel film "Seltsimees laps". Filmi režissöör on Moonika Siimets. 

Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muusikalavastuste (sealhulgas rokkooper "Põhjaneitsi") libretosid, samuti on paljudele tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule. Lauluvõistluse "Eurolaul 1993" võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. "Eurolaul 1994" võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Laulu meloodia kirjutas Ivar Must ja sõnad Leelo Tungal. 

Leelo Tunglalt on ilmunud 90 värsi- ja proosaraamatu lastele ning noortele. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. On kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte (Barbara-diloogia, „Kollitame! Kummitame!”, „Anna ja Aadama lood”), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale („Kirju liblika suvi”, „Pille, Madis ja teised”), noorsoojutte („Neitsi Maarja neli päeva”, „Varesele valu”), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele („Väike ranits”, „Pururikas laps”, „Kristiina, see keskmine”). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. 
 
Lisaks lasteraamatutele on Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste, koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud ka mitmetesse keeltesse, sealhulgas armeenia, inglise, soome ja vene keelde.

 

Viivisevaba nädal!

 

Uut lugemist!

 

 

Uued raamatud juunis!

 

Tapiku raamatukogu on suletud 23. mai- 6. juuni!

PUHKUS

 Põltsamaa valla kaasava eelarve 2022

9. maist kuni 23. maini kella 18.00-ni saab osaleda Põltsamaa valla kaasava eelarve rahvahääletusel. Hääletada saavad Põltsamaa valda sissekirjutust omavad 16- aastased ja vanemad elanikud. Valiku saab teha 14 ettepaneku vahel ja hääletada saab kuni 3 ettepaneku eest! 

Elektrooniliselt saab hääletada infosüsteemis VOLIS ja paberkandjal valla raamatukogudes!

 

Vallavalitsuse moodustatud ettepanekute hindamiskomisjon lubas hääletusele kõik tänavu laekunud ettepanekud:

 

1. Koertepark Põltsamaal

2. Laste mänguväljak lossihoovi

3. Liis Lemsalu järvekontsert WPark rannas

4. Lustivere Kultuurimaja vabaõhulava tantsupõranda ehitamine

5. Miniramp WPark terassi ja ranna vahelisele platsile

6. Pajusi mõisapargi jalgteede hooldustööd

7. Pajusi mõisapargi puistu uuendamine

8. Pisisaare discgolfi rada

9. Puurmani aleviku avaliku ruumi pingid ja prügikastid

10. Põltsamaa - Esku kergliiklustee äärde ja Esku koolimaja õue istepinkide paigaldamine

11. Põltsamaa sise-skatepargi projekteerimine

12. Suvekohvik PAPAYA Põltsamaale

13. Varikatusega lauad ja grillimisvõimalus Tapiku külaplatsil

14. Välijõusaali rajamine Adavere tulevasele keskväljakule ja lillepostamentide, prügikastide ja pinkide paigaldamine mõisa juurde ja keskväljaku platsile

 

 Uued raamatud mais!

Eduka südamearsti Jaagup Kunningu elu on suurepärases korras, kuni ühel õhtul variseb see traagilise lõpuga vembu tagajärjel kokku. Surma piirilt tagasi tulnuna ei suuda ta enam endist viisi edasi elada ja asub otsima seda, mis tõeliselt tähtis… Aino Perviku olulisim täiskasvanutele mõeldud romaan on korraga terav sissevaade 1980ndate aastate Eesti ellu ja mõtisklus ajatute, üldinimlike küsimuste üle.

Õunapuu on enim kasvatatud viljapuu Eestis. Et õunapuu saaks pakkuda silmailu ja et temast oleks rõõmu ilusate ja maitsvate viljade näol, tuleb õunapuudele luua sobiv kasvukeskkond ning iga-aastaselt ja asjatundlikult puude eest hoolitseda. Raamat annab ülevaate õunapuudele sobiva kasvukoha valikust, õunapuu pookealustest ja uuematest sortidest, istutamisest, saagi kujunemisest, võralõikusest, väetamisest, taimekaitsest ning saagi koristamisest ja säilitamisest.

 

Kahtlaste tsiklimeeste poolt Märjamaal puruks sõidetud aiast ja kaotatud mobiiltelefonist alguse saanud sündmused viivad Saaremaale, kus Hanelaiu sadama lähedal turismitalus on kokku saanud neljakümnendate künnisele jõudnud seltskond – kunagine Märjamaa noortekamp. Ees on ootamas mõnus nädalavahetus, kuid peagi hakkab kõik kiiva kiskuma ja nende seltskond kiiresti lagunema. Kes on kes? Ja mis Hanelaiu sadamas ülepea toimub? Kellele on vaja teeäärset piimapukki ja mis asju aetakse Nässumaa külas? Segasesse loosse aitavad selgust tuua Marko Tammik ja tema meeskond. „Luhtunud piknik“ on seitsmes raamat Marko Tammiku krimilugude sarjas. Varasemate juhtumite kohta saab lugeda raamatutest „Jaanituli Käopesas“, „Kuristik raiesmikul“, „Päevikukütid“, „Tiivuline tunnistaja“, „Valede veski“ ja „Saatuslik ratsukäik“.

Haarav psühholoogiline põnevik Briti krimikirjanduse kuningannalt Ruth Rendellilt „Silmale ilus vaadata“ jutustab kolme saatuse poolt kokku viidud inimese loo, hoides lugejat pikalt teadmatuses, kuidas nad omavahel seotud on. Teddy kasvab perekonnas, kes temast ei hooli. Temast sirgub eraklik noormees, kel puudub empaatiavõime. Teddyst saab andekas puusepp, kes naudib ilusate asjade valmistamist, vastandudes nii ümbritsevale inetusele. Ema mõrvast vapustatud Francine’ist kasvab kaunis noor naine, kes peab taluma kasuema üha enam kinnisideeks muutuvat liigset kaitset. Harriet on juba lapsepõlvest kasutanud oma välimust edasijõudmiseks ja leiab end armastuseta abielust rikka vanema mehega. Ta kasutab aega, kui abikaasa kodust eemal viibib, suhete loomiseks meistrimeestega, keda ta juhutöödele värbab. Kui need kolm lugu lõpuks põimuvad, on tulemus painav ja unustamatu.

 Palju õnne! Aino Pervik 90!

Aino Pervik, 1961. aastast kodanikunimi Aino Raud, sündinud 22. aprillil 1932 Rakveres on proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. 

Alates debüüdist tipus

Aino Pervik on ainulaadne ja eriline meie lastekirjandusmaastikul – kogu oma pikal ja viljakal loometeel pole tal olnud suuri kriise. Iga tema teos on nagu pärl kees, väärtuslik nii omaette kui ka teistega koos.

Aino Pervik ühendab erinevaid põlvkondi ja tema raamatute seast leiab igaüks endale südamelähedase. Olnud praeguste emade-isade lapsepõlve lemmikkirjanik ning pakkunud põnevaid õhtuid Kaari, Kunksmoori, Arabella ja paljude teiste toredate tegelaste keskel, suudab Pervik samaväärset meelelahutust pakkuda ka praegustele lastele – lugegu nad siis Paulast, draakonitest, presidendist või Sulelisest ja Karvasest. Lisaks on Aino Pervik ka universaalne kirjanik, keda armastavad nii poisid kui tüdrukud. Pisitüdrukute lemmikuteks on läbi aegade olnud lood Kaarist ja Paulast, väikseid poisse seevastu köidavad autopõrnika seiklused. Suuremad lapsed naudivad Arabella seiklusi ning Sulelise ja Karvase võitlust Musta Mungaga.

Aino Perviku teostest on ilmunud rohkearvuliselt kordustrükke. See on märgiks, et tema teosed pole jäänud riiulitele tolmuma, vaid neid loetakse ikka ja jälle. Üha uuesti koolilugemikesse ja kohustusliku kirjanduse nimestikesse jõudmine annab tunnistust sellest, et Pervikul oli ja on, mida öelda. Tema loomingus peituv sõnum sisaldab igikestvaid väärtusi, mille meenutamine kunagi liiast ei ole.

Ka Aino Perviku värskemad teosed ei näita mingeid närbumise märke. Kogenud autor ei lange stampidesse, vaid käsitleb varem korduvalt läbikirjutatud teemasid ikka värskelt ja uudselt. Jutukogu „Kirjatähtede keerukas elu“ ei sisalda traditsioonilisi punnitatud tähejutte, vaid isikupärast teravapilgulist nägemust kaasajast. „Klabautermanni mure“ toob üle hulga aja esile Perviku kire mere vastu. Vanas purjelaevas elav topselite pere peab lahendama vanaisa Kotermanni vana sõbra Klabautermanni mure – tema laev on sattunud salakaubavedajate küüsi. Nukra tonaalsusega, pealtnäha lihtsakoeline väikelastejutt „Rändav kassiemme“  suunab meid leebelt mõtlema kodu ja kodutuse teema üle. „Hädaoru kuningas” kujutab aga köitvalt kõikumist võimu ja vaimu, otsustamisjulguse ja minnalaskmise, tarkuse ja rumaluse, ise mõtlemise eest vastutuse võtmise ja teistele mõtlematult takka kiitmise vahel.

Aino Perviku loomingus on tihti kõne all olulised, sageli laste jaoks liiga keeruliseks tunnistatud teemad (kodutus, töötus, kiusamine jmt). Kuid Pervik oskab ka raskeimaid probleeme lastele arusaadavalt lahti mõtestada. Ükskõik kui süngeks ümbritsev ka ei lähe, on tema lugudes alati aimata valguskiirt, lootust paremale olukorrale, lahendusele.

Eesti lastekirjanduse parimad saavutused on Aino Perviku nägu. Need on selgete, elutarkade silmadega raamatud, millel on lastele palju anda. Nad õpetavad nagu vanaema karmilt, kuid hellalt, kuidas hoida loodust, leida sõpru ja jääda ka kõige raskemates oludes inimlikuks. Ta õhutab meid leidma endale maailmas kohta, mis sobib meie olemuse ja soovidega. Ja kuigi Aino Pervikul on olnud õnn olla nii paljude vahvate raamatute autor, ei suuda lugejad veel loobuda ahvatlusest oodata tema sulest üha uusi.

Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija

20.04.2012 / 17.04.2017

Uus raamat! 

Lenka ja Leon juhtuvad kasvama sama hoovi peal, ning kuigi nende elud kulgevad pärast lapsepõlve kuidagi paralleelselt, eri radu pidi, näib saatus neid teatud intervalliga ikka ja jälle kõige ootamatumates olukordades kokku viivat. Ja hoolimata sellest, et need kohtumised on põgusad ja juhuslikud, tundub neile, et midagi on justkui veel, midagi on kusagil sügaval ja kipub kõigele vaatamata pinnale.

Häid kevadpühi!

17. aprillil raamatukogu suletud!

Täna, 14 aprillil raamatukogu ees õitsevad lumikellukesed, aga kõrval veel lumehanged! 

Uued raamatud!

 

Paul-Eerik Rummo 80

Paul-Eerik Rummo (sündinud 19.jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. 

 

Paul-Eerik Rummo on uuema eesti luule klassik, kelle looming andis sisu ja sihi luuleuuendusele 1960. aastatel ja pöördele selles hiljem ("Luulet 1960-1967", "Saatja aadress" 1972/1989). Kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid ja tõlkinud, peamiselt luulet inglise keelest. Draama "Tuhkatriinumäng" (1969) oli eesti teatriuuenduse võtmetekst, seda on lavastatud ka New Yorgis La Mamas. Nõukogude ajal oli Rummol palju probleeme tsensuuriga, tema luuletusi ja näidendeid keelati mitmel puhul.
Taasiseseisvunud Eestis läks Rummo poliitikasse, ta on olnud Eesti Kongressi ja Riigikogu liige ning kultuuriminister. Tema luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina, on töötanud teatrites.

Uut lugemist!