Avatud

Avatud 10- 14 teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval 10- 13.

Otsing e-kataloogist RIKSWEB

Pühapäev, 18. september 2022

 Raamatukogu suletud 19.09.-02.10

PUHKUS



1. oktoobril Halloweeni festival Tapiku külaplatsil!


 

Neljapäev, 15. september 2022

 Kõrvits meie toidulaual!

Kõrvitsatoitude retsepti raamatute väljapanek! Sügishooaeg ja kõrvitsatoidud käivad käsikäes! Tule, leia inspiratsiooni kõrvitsatoidu valmistamiseks!
1. oktoobril toimub Tapiku kõrvitsapäev, kus saab maitsta ka erinevaid hõrgutisi kõrvitsast!



Uued raamatud!


 

Pühapäev, 4. september 2022

Viivisevaba nädal 5.-11. september!

Tagasta raamatud raamatukokku või tagastuskasti!


 

Uut lugemist!


 

Pühapäev, 28. august 2022

Kolmapäev, 10. august 2022

Teisipäev, 9. august 2022

 6. augustil tuletasime meelde muinasjuttu "Saabastega kass" Kiikla külateatri esituses.




 

Teisipäev, 26. juuli 2022

August on kohvikute kuu! Hakkame küpsetama!

Raamatukogus on retseptiraamatute väljapanek! Tule ja leia põnevaid ideid!


6. augustil KOHVIKUTE JA TEATRIPÄEV Tapiku külaplatsil! 

Kell 12.00 avatakse kohvikud, kell 14.00 etendus "Saabastega kass"  Kiikla külateatri esituses ja nalja teeb Killumeister Rene!

 



 

Pühapäev, 17. juuli 2022

Neljapäev, 7. juuli 2022

 Suur mõistatamismäng

"Avasta Eesti raamatukogusid"


Kolmapäev, 22. juuni 2022

Head Võidupüha ja ilusat Jaaniaega!


23. juunil raamatukogu suletud! 

Leelo Tungal 75

Täna, 22 juunil tähistab leelo Tungal 75. sünnipäeva. Sel puhul on raamatukogus kirjanikku ja tema loomingut tutvustav väljapanek.

 Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas) on eesti luuletajaprosaistlibretist ja tõlkija. 


Sündis Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972 Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). 

Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972–1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (1981–1984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (1994–1996) ning ajakirja Hea Laps peatoimetajana (1994–2018). 

MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. 

2018. aastal loodi Leelo Tungla raamatute "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed“ ainetel film "Seltsimees laps". Filmi režissöör on Moonika Siimets. 

Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muusikalavastuste (sealhulgas rokkooper "Põhjaneitsi") libretosid, samuti on paljudele tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule. Lauluvõistluse "Eurolaul 1993" võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. "Eurolaul 1994" võitis laul "Nagu merelaineSilvi Vraidi esituses. Laulu meloodia kirjutas Ivar Must ja sõnad Leelo Tungal. 

Leelo Tunglalt on ilmunud 90 värsi- ja proosaraamatu lastele ning noortele. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. On kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte (Barbara-diloogia, „Kollitame! Kummitame!”, „Anna ja Aadama lood”), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale („Kirju liblika suvi”, „Pille, Madis ja teised”), noorsoojutte („Neitsi Maarja neli päeva”, „Varesele valu”), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele („Väike ranits”, „Pururikas laps”, „Kristiina, see keskmine”). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. 
 
Lisaks lasteraamatutele on Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste, koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud ka mitmetesse keeltesse, sealhulgas armeenia, inglise, soome ja vene keelde.

 

Teisipäev, 14. juuni 2022

Pühapäev, 12. juuni 2022

Neljapäev, 9. juuni 2022

Pühapäev, 22. mai 2022

Tapiku raamatukogu on suletud 23. mai- 6. juuni!

PUHKUS



Teisipäev, 10. mai 2022

 Põltsamaa valla kaasava eelarve 2022

9. maist kuni 23. maini kella 18.00-ni saab osaleda Põltsamaa valla kaasava eelarve rahvahääletusel. Hääletada saavad Põltsamaa valda sissekirjutust omavad 16- aastased ja vanemad elanikud. Valiku saab teha 14 ettepaneku vahel ja hääletada saab kuni 3 ettepaneku eest! 
Elektrooniliselt saab hääletada infosüsteemis VOLIS ja paberkandjal valla raamatukogudes!



 
Vallavalitsuse moodustatud ettepanekute hindamiskomisjon lubas hääletusele kõik tänavu laekunud ettepanekud:
 
1. Koertepark Põltsamaal
2. Laste mänguväljak lossihoovi
3. Liis Lemsalu järvekontsert WPark rannas
4. Lustivere Kultuurimaja vabaõhulava tantsupõranda ehitamine
5. Miniramp WPark terassi ja ranna vahelisele platsile
6. Pajusi mõisapargi jalgteede hooldustööd
7. Pajusi mõisapargi puistu uuendamine
8. Pisisaare discgolfi rada
9. Puurmani aleviku avaliku ruumi pingid ja prügikastid
10. Põltsamaa - Esku kergliiklustee äärde ja Esku koolimaja õue istepinkide paigaldamine
11. Põltsamaa sise-skatepargi projekteerimine
12. Suvekohvik PAPAYA Põltsamaale
13. Varikatusega lauad ja grillimisvõimalus Tapiku külaplatsil
14. Välijõusaali rajamine Adavere tulevasele keskväljakule ja lillepostamentide, prügikastide ja pinkide paigaldamine mõisa juurde ja keskväljaku platsile
 

Neljapäev, 5. mai 2022

 Uued raamatud mais!



Eduka südamearsti Jaagup Kunningu elu on suurepärases korras, kuni ühel õhtul variseb see traagilise lõpuga vembu tagajärjel kokku. Surma piirilt tagasi tulnuna ei suuda ta enam endist viisi edasi elada ja asub otsima seda, mis tõeliselt tähtis… Aino Perviku olulisim täiskasvanutele mõeldud romaan on korraga terav sissevaade 1980ndate aastate Eesti ellu ja mõtisklus ajatute, üldinimlike küsimuste üle.


Õunapuu on enim kasvatatud viljapuu Eestis. Et õunapuu saaks pakkuda silmailu ja et temast oleks rõõmu ilusate ja maitsvate viljade näol, tuleb õunapuudele luua sobiv kasvukeskkond ning iga-aastaselt ja asjatundlikult puude eest hoolitseda. Raamat annab ülevaate õunapuudele sobiva kasvukoha valikust, õunapuu pookealustest ja uuematest sortidest, istutamisest, saagi kujunemisest, võralõikusest, väetamisest, taimekaitsest ning saagi koristamisest ja säilitamisest.

 

Kahtlaste tsiklimeeste poolt Märjamaal puruks sõidetud aiast ja kaotatud mobiiltelefonist alguse saanud sündmused viivad Saaremaale, kus Hanelaiu sadama lähedal turismitalus on kokku saanud neljakümnendate künnisele jõudnud seltskond – kunagine Märjamaa noortekamp. Ees on ootamas mõnus nädalavahetus, kuid peagi hakkab kõik kiiva kiskuma ja nende seltskond kiiresti lagunema. Kes on kes? Ja mis Hanelaiu sadamas ülepea toimub? Kellele on vaja teeäärset piimapukki ja mis asju aetakse Nässumaa külas? Segasesse loosse aitavad selgust tuua Marko Tammik ja tema meeskond. „Luhtunud piknik“ on seitsmes raamat Marko Tammiku krimilugude sarjas. Varasemate juhtumite kohta saab lugeda raamatutest „Jaanituli Käopesas“, „Kuristik raiesmikul“, „Päevikukütid“, „Tiivuline tunnistaja“, „Valede veski“ ja „Saatuslik ratsukäik“.


Haarav psühholoogiline põnevik Briti krimikirjanduse kuningannalt Ruth Rendellilt „Silmale ilus vaadata“ jutustab kolme saatuse poolt kokku viidud inimese loo, hoides lugejat pikalt teadmatuses, kuidas nad omavahel seotud on. Teddy kasvab perekonnas, kes temast ei hooli. Temast sirgub eraklik noormees, kel puudub empaatiavõime. Teddyst saab andekas puusepp, kes naudib ilusate asjade valmistamist, vastandudes nii ümbritsevale inetusele. Ema mõrvast vapustatud Francine’ist kasvab kaunis noor naine, kes peab taluma kasuema üha enam kinnisideeks muutuvat liigset kaitset. Harriet on juba lapsepõlvest kasutanud oma välimust edasijõudmiseks ja leiab end armastuseta abielust rikka vanema mehega. Ta kasutab aega, kui abikaasa kodust eemal viibib, suhete loomiseks meistrimeestega, keda ta juhutöödele värbab. Kui need kolm lugu lõpuks põimuvad, on tulemus painav ja unustamatu.