Aru, Tapiku küla, Põltsamaa vald, Jõgevamaa, 48218 Tel 57878898, 53850237
Avatud
neljapäev, 22. detsember 2022
teisipäev, 18. oktoober 2022
Teisipäeval 25. oktoobril kell 11.00 Tapiku raamatukogus
KOHTUMINE RAIVO SUNIGA!
Koduloohuviline Raivo Suni on raamatu "Varese mõttest sündinud" autor. Valik Põltsamaa kohalugusid.
„Varese mõttest sündinud“ on pärimuslugemik , millest leiab 35 valitud pala Põltsamaa kihelkonna erinevaist paigust. Suur osa lugudest on kogutud ja üles kirjutatud enam kui sada aastat tagasi. Need annavad aimu tollaste Põltsamaa inimeste eluolust, mõtetest ja ebausukombestikust. Lugude vahele on pikitud seiku Põltsamaa ajaloost, mis mõjuvad täna ehk uskumatuna, kuid väärivad põhjalikumat tähelepanu ja uurimist. Pärimuslugemiku muudavad eriliseks ka Põltsamaa Kunstiseltsi illustratsioonid.
Raivo Suni (sündinud 13. märtsil 1976) on eesti ajakirjanik.
Ta lõpetas 1994. aastal Vändra Keskkooli ja 1998. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna, magistrikraadi sai 2001. aastal Oslo Ülikoolist.
Eesti Televisiooni tööle asunult juhtis Suni saateid "Murdepunkt" (1996–1997), "Parlament" (2002–2003) ja "Foorum" (2003–2005) ning tegi kaastööd saatele "Osoon". 2007. aastast oli ta Eesti Rahvusringhäälingu uuringute ja analüüsi osakonna juhataja.
Raivo Suni on üks MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskuse rajajaid ning Eesti Pressimuuseumi eestvedajaid. 2008. aastal koostas ta "Valla- ja linnalehe toimetaja käsiraamatu" ning 2009. aastal andis koos isa Lev Suniga välja Tootsi valla ajalugu käsitleva dokumentaalteose "Ameerika Tootsi rabas".
2012–2018 oli Suni Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor.
Praegu töötab Põltsamaa valla turundusspetsialisti- ja kommunikatsioonijuhina.
neljapäev, 6. oktoober 2022
neljapäev, 15. september 2022
teisipäev, 26. juuli 2022
kolmapäev, 22. juuni 2022
Leelo Tungal 75
Sündis Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972 Tartu Ülikooli (eesti filoloogia).
Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972–1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (1981–1984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (1994–1996) ning ajakirja Hea Laps peatoimetajana (1994–2018).
MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.
2018. aastal loodi Leelo Tungla raamatute "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed“ ainetel film "Seltsimees laps". Filmi režissöör on Moonika Siimets.
Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muusikalavastuste (sealhulgas rokkooper "Põhjaneitsi") libretosid, samuti on paljudele tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule. Lauluvõistluse "Eurolaul 1993" võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. "Eurolaul 1994" võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Laulu meloodia kirjutas Ivar Must ja sõnad Leelo Tungal.
Leelo Tunglalt on ilmunud 90 värsi- ja proosaraamatu lastele ning noortele. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. On kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte (Barbara-diloogia, „Kollitame! Kummitame!”, „Anna ja Aadama lood”), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale („Kirju liblika suvi”, „Pille, Madis ja teised”), noorsoojutte („Neitsi Maarja neli päeva”, „Varesele valu”), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele („Väike ranits”, „Pururikas laps”, „Kristiina, see keskmine”). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus.
Lisaks lasteraamatutele on Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste, koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud ka mitmetesse keeltesse, sealhulgas armeenia, inglise, soome ja vene keelde.