TAPIKU RAAMATUKOGU

22.05- 05.06  SULETUD, töötaja puhkusel.

Uued raamatud mais!

 

Pühapäeval raamatukogus!

 

Pühapäeval 16. aprillil kell 12.00 

KOHTUMINE RAAMATUKOGUS!

Külas orientalist Märt Läänemets, teemaks Hiina mõttelugu...

 

Põltsamaa valla kaasava eelarve hääletus 2023!

Vajuta linki, tutvu ettepanekutega ja hääleta volis-es või paberil raamatukogus!

Põltsamaa valla kaasav eelarve 2023 ettepanekud ja hääletamine

Ilusaid kevadpühi!

Pühapäeval 9. aprillil raamatukogu suletud!

 

 

Uus raamat! 

„Kadunud tütre” peategelane on keskealine lahutatud naine Leda, ülikooli õppejõud, kes pärast pikki aastaid lastele pühendumist leiab end üksi ja vabana, sest täiskasvanud tütred on kolinud isa juurde Kanadasse. Ta otsustab minna mere äärde puhkama. Esimest korda ei ole tal mitte kellegi ees mingeid kohustusi, ta ei pea kellegi teise eest vastutama ega hoolt kandma.

Romaan kirjeldab värvikalt suvist rannamelu ja inimesi. Peagi jääb Ledale silma noor ema Nina, kes mängib andunult oma väikese tütrega. Naiste vahel tekib sümpaatia ja mõistmine, kuid see lööb kõikuma, kui Nina laps kaotab rannas oma lemmiknuku ega suuda sellest kuidagi üle saada...

Kohtumine raamatukogus!

Pühapäeval 19. märtsil kell 12.00

külas loodusfotograaf ja keskkonnakaitsja

Eleri Lopp!

Räägitakse eesti loodusest, huntidest, karudest...

Head emakeelepäeva!

14.märts valiti emakeelepäevaks kui eesti esimese kirjaniku Kristian Jaak Petersoni (1801-1822) sünnipäev. Tähelepanuväärne on, et Peterson, kes elas vaid 21 aastat, oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele, keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks. Petersoni oodist “Kuu” pärineb mõte, mida on ikka ja jälle tsiteeritud: 

kas siis selle maa keel 

laulu tuules ei või 

taevani üles 

igavikku omale otsida? 

“KUU” (1818) 

Esimest korda peeti emakeelepäeva 1996. aastal. Selle tähtpäeva idee autor on Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks (1922-2008), kes juba 1995. aastal hakkas koguma toetusallkirju meie emakeele kaitseks. 

Ametlikult kuulutas riigikogu emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. Aastal. 

Alates 2008. aastast on saanud traditsiooniks kirjutada emakeelepäeval e-etteütlust, mida korraldab Vikerraadio koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

 

Viivisevaba  nädal 13.-19. märtsil!

Märtsis raamatukogus kirjanduse väljapanek 

"Aasta 2023 tegijad looduses"

Uued raamatud!

 

 Head Eesti Vabariigi 105.aastapäeva!

24. veebruaril kell 15.00 mälestusminutid Tapiku võidualtari juures ja koosviibimine Tapiku külamajas.

Kohtumine raamatukogus

Laupäeval 18.02 kell 12.00 Tapiku raamatukogus 

vestleb eesti kirjandusteadlane Maarja Vaino!

Tooge raamatukokku küünlaid, küünlajuppe ja plekkpurke Ukrainasse saatmiseks kaevikuküünalde tegemiseks. 

Kogumine 13.-28 veebruar!

VESI. ELUALLIKAS

Tapiku raamatukogus pühapäeval 5.veebruaril kell 13.00 

külas veespetsialist Anatoli Kuptsov

teemaks Norra allikad ja siinkandi põhjavesi

Pildil eesti sügavaim allikas Norra-Oostriku allikate kaitsealal asuv Sopa allikas 4,8 meetrit sügav.

Räägiti allikatest, põhjaveest, veesoontest, kaevude tegemisest, vee koostisest, struktuuridest ja vee mälust, mineraalveest. Jõime Purskava allika vett.

 Uut lugemist!

Lugu räägib noorest naisest Merilist, kes sestpeale kui mäletama hakkas, on  unistanud oma kodust. Teekond lastekodust täiskasvanute maailma on kulgenud käänuliselt, ent läbitud õppetundide abil saab Merili sama hästi või pareminigi hakkama kui paljud päriskodudes kasvanud eakaaslased. Ja Merili sugupuu? Ta ei tea sellest midagi, kuid asub uurima. Kangutab avali saladused, mis tema saatust sünnihetkest alates kujundasid, laob jupphaaval kokku oma perekonna pusle. Ent kuni selgub tõde, on lastekodukaaslane Jaanika ainus inimene, kellel on koht tema südames. Sõbranna toel lepib Merili teadmisega, et enam ei saa teha midagi muud kui andestada. Aga kuidas saab unustada ja andestada aega, mil ainsaks lohutajaks oli kaisuloom? Kaisukas, mis oli pisaratest niiske, kui laps uinudes üksindusest nuttis. Kui igatsus kallistuse järele oli nii suur, et tekitas füüsilist valu. Kui ei saanud aru, miks karistatakse selle eest, mida pole teinud. Kui ei teadnud, kuhu kuulud, ja kui oli teadmine, et mitte kusagil pole sinu jaoks kohta. Mitte kellegi juures. Siiski tõdeb Merili lõpuks, et tal on, mille eest lastekodule tänulik olla. Lastekodule ja kõigepealt iseenda sihikindlusele.

Seltsiliste abiga said raamatukogu toolid uued kuued!😊 

Anton Hansen Tammsaare 145

Anton Hansen on sündinud 30. jaanuaril 1878 aastal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus neljanda lapsena. 8-aastasena läks õppima Sääsküla vallakooli, kus õppis 2 aastat ja edasi kodust 35 km. kaugusele Prümli kooli. Hiljem jätkas õpinguid Väike-Maarja kihelkonnakoolis ja Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis (1898-1903). Gümnaasiumis õppides sai oma lõbuks värsse kirjutavast poisist realistlike külajuttude autor ja võttis endale kirjanikunimeks A. H. Tammsaare. Aastail 1903-1907 tegutses ajakirjanikuna Tallinnas. 1907-1911 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Tammsaare küps loomeperiood algas koos Eesti Vabariigi sünniga. 1922-1939 ilmusid kõik Tammsaare tähtsamad teosed.

 Sünniaastapäeva tähistamiseks on raamatukogus kirjaniku elu ja loomingut tutvustav väljapanek.