Volbripäev on üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad ringi. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.
1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Selle päeva tähistamine sai juba 1862. aastal alguse Ameerikas Chicagos ja on üks neid 19.-20. sajandi pühi, mis leidis märkimist Euroopa tööstusriikides ja -keskustes. Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega, eeskätt Teise maailmasõja järel kui üks olulisi riigipühi. Ametlikud rongkäigud, millest tuli osa võtta õppuritel ja töötajatel, toimusid suuremates linnades ja maakonnakeskustes hommikupoolikul, õhtupoolik oli vaba. Sündmust kajastati raadio ja TV vahendusel ja selle meedia pool on võrreldav tänaste jõulupühadega. Spetsiaalne muusika, temaatilised intervjuud, kõned ja kontserdid olid aga enamikule rahvast kevadtööde ja koristamise kõrval vähetähtsad.
Volbripäevast rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis
Aru, Tapiku küla, Põltsamaa vald, Jõgevamaa, 48218 Tel 57878898, 53850237
Avatud
Avatud 10- 14 teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval 10- 13.
Otsing e-kataloogist RIKSWEB
neljapäev, 30. aprill 2015
neljapäev, 23. aprill 2015
Raamatu ja roosi päev 23. aprill
Raamatu ja roosi päeva tähistamine sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas ning süvendada inimeste lugemisharjumust – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, et väärtustada raamatu tähtsust ühiskonna ja kultuuri arengus. Eestis tähistatakse raamatu ja roosi päeva alates 1998. aastast.
teisipäev, 7. aprill 2015
Uued raamatud
LEADER
lugusid Jõgevamaalt
|
|
Meie küla
eided otsivad tarkuse teri
|
|
Nutika
perenaise kokaraamat. 2 / (Nutika perenaise kokaraamat. 2 : kuidas valmis
|
|
Piibel :
Uue Maailma tõlge (New World translation of the Holy Scriptures. Eesti
|
|
Esmaspäevad
|
Arakas,
Ele
|
Prügivedaja
surm
|
Beaton, M.
C.
|
Ootus :
romaan
|
Charrier,
Catherine
|
Üks
inimelu : romaan
|
Ernits,
Marje
|
Mälestused
: [romaan]
|
Foenkinos,
David
|
Kuninglikud
armastuslood : tõeline armastus kuningakodade suletud uste taga / (R
|
Gill, Paul
|
Vaikuse
maastikud : Fred Jüssi mõtteid / (Fred Jüssi mõtteid)
|
Jüssi,
Fred
|
Uus maa
minu akna taga / (Ett nytt land utanför mitt fönster. Eesti keeles)
|
Kallifatides,
Theodor
|
Karneval
ja kartulisalat
|
Kivirähk,
Andrus
|
Palgasõdur.
2. osa, Kassi-hiire mäng / (Kassi-hiire mäng)
|
Klandorf,
Kalle
|
Maksa
puhastamine taimetoiduga : 10 päeva toitumiskava ja retseptid maksa puhast
|
Koppel,
Egle
|
Süües
ilusaks
|
Leeben,
Sandra
|
Andestamatu
: romaan
|
Lihhanov,
Albert
|
Kiired
hommikusöögid
|
Mathisen,
Tuuli
|
Kui kõik
kokku liita
|
Moyes,
Jojo
|
Linda
mõrva juhtum : romaan ühest kuriteost
|
Persson,
Leif G. W.
|
Miraculum
|
Priilinn,
Ketlin
|
Naabritüdruk
/ (The girl next door)
|
Rendell,
Ruth
|
Tulija ja
jälgija : romaan armastusest ja hingevalust
|
Sepa, Tiit
|
Palun
jätke lilled ellu : romaan
|
Simmel,
Johannes Mario
|
Kriminaalne
pangapresident : kriminalistid on tagasi
|
Tomusk,
Ilmar
|
Maalt ja
merelt
|
Vapper,
Kalev
|
Ristideta
hauad
|
Viirlaid,
Arved
|
Lõpetuse
ingel : märkmeid sügissaarelt
|
Õnnepalu,
Tõnu
|
pühapäev, 5. aprill 2015
Ülestõusmispüha
Häid pühi!
Viis vanarahva munapüha traditsiooni, mis tagavad sulle hea
tervise, õnne ja rikkuse
1. Munapüha hommikul tõustakse kindlasti enne päikest.
Peremees lööb magajaid kergelt urvaokstega, see toob tervele perele virkust,
jõudu ja tervist.
2. Pühade hommikul pestakse nägu allikaveega, millesse on
pandud muna, hõberaha või pajuurbi. Pesemine teeb terveks, virgaks, jumekaks,
inimene püsib kaua noor ning tema silmad on terved ja teravad.
3. Lõuna- ja Lääne-Eestis algab munapühal kiigeaeg.
Kiikumine puhastab inimest sisemiselt, teeb keha ja vaimu kergeks ning loob hea
käekäigu.
4. Keelatud on kõik suuremad tööd, eriti kolinaga tehtavad
tööd. Sarnaselt teiste tähtsamate pühadega ei lubatud tuba pühkida, et õnne
(põrandal olev vägi või hinged) koos sodiga ära ei pühitaks.
5. Kindlasti tuleb mängida erinevaid munamänge -
munakoksimine, munaveeretus. Need on iidsed ja laialt levinud taiad, mis toovad
inimesele ja tema kodule edenemist.
Allikas: Maavald.ee
Tellimine:
Postitused (Atom)