Avatud

Avatud 10- 14 teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval 10- 13.

Otsing e-kataloogist RIKSWEB

neljapäev, 13. mai 2021

17.- 31. mail Tapiku raamatukogu suletud (puhkus)



 

neljapäev, 6. mai 2021

Uut lugemist!


Romaani tegevus toimub Pärnus, kujuteldava muusikateatri orkestris teist viiulit mängiv Murel saab ootamatult teada, et tema lepingut teatriga uuest hooajast enam ei pikendata. Kuidas oma eluga edasi minna? Vaevalt toibunud sellest jahmatavast uudisest, istub pargipingil tema kõrvale tunnustatud helilooja, kes teeb talle ettepaneku hakata kirjutama libretot operetile, mille muusika heliloojal juba peaaegu valmis on komponeeritud. Murel võtabki ettepaneku vastu, töö opereti kallal hakkab talle vägagi meeldima, ja mitte ainult töö...
See on romaan armastusest, suurtest plaanidest ja... heitlikest inimsuhetest, mille autor oskab lugejat üllatada veel päris lõpu eel.


Vaikses äärelinnas elava perekonna elu pööratakse pea peale, kui kadunud tütar ühel päeval välja ilmub. Kus veetis ta vahepealsed kaksteist aastat? Kuidas pääses röövijate käest? Kas kodu on ikka kõige turvalisem paik? Kihthaaval tuleb päevavalgele õõvastav saladus.

New York Timesi bestsellerite autorilt ilmunud psühholoogiline põnevik on sünge, samas hoogne ja hullumeelselt pingeline. Kui tundub, et pusle on juba peaaegu koos, on seal ikka mõni tükk, mille pärast pilt tuleb ümber laduda. Juba arvad teadvat, mis edasi saab, aga sa eksid. Ühtaegu haarav ja mõtlemapanev, valusaid teemasid puudutav raamat, mis jääb meelde.

teisipäev, 4. mai 2021

"Makramee tehnikas seinakaunistused"

Mais ja juunis raamatukogus Maiu käsitöö näitus.






 

 Virtuaalne lugejamäng 10

3.-9. mai virtuaalse lugejamängu küsimused

"Üks küsimus- viis vastust". Seekordse lugejamängu teemaks on kunstnike elulood. Küsimustele vastata saab nädala jooksul. Vastajate vahel loositakse välja raamatukogu märkmik.

Maikuus raamatute väljapanek  

Ilu- ja tarbeaed



teisipäev, 27. aprill 2021

Virtuaalne lugejamäng 9

26. aprill- 2. mai virtuaalse lugejamängu küsimused 

"Üks küsimus-viis vastust". Seekordse lugejamängu teemaks on kuulsate inimeste poolt öeldud mõtteterad. Küsimustele vastata saab nädala jooksul. Vastajate vahel loositakse välja raamatukogu märkmik. Uus lugejamäng järgmisel esmaspäeval!


kolmapäev, 21. aprill 2021

Uued raamatud!

 

Ruben ja Sigma, noor juristipaar, kolivad perelisa ja töö tõttu Tallinna oma elu peale. Elul aga on neile varuks mitmeid üllatusi, ent ka lihtsalt ... elu ennast. Kõige selle taustal on lähimineviku sündmused ja kuumad teemad valimistest koroonakriisini. 


Üksildane, kibestunud Leonora elab väikeses ääremaa külas, looduslikult kaunis paigakeses. Olles üle kümne aasta lesk, pole talle jäänud midagi enamat peale vana maja, mille ta armastatud abikaasa oma kätega ehitas. Nüüd tahetakse seegi Leonoralt võtta, koos mälestuste ja kõige muuga, millest ta ahtake maailm koos seisab. Juhuse tahtel ilmub Leonora ellu neljajalgne sõber, kelle ustaval toel leiab vana naine hingerahu, nii et elu omandab hoopis teistsuguse värvingu.  

„Leonora” räägib põlvkondadevahelistest keerulistest suhetest, päranduse pinnal tekkivatest pingetest, hoolimatusest ja omakasust, mis viib sildade lõpliku põlemiseni. Siiski leidub kusagil inimlikku soojust, mis suudab hääbunud õnnetunde uuesti ellu äratada. 

teisipäev, 20. aprill 2021

Virtuaalne lugejamäng 8

19.-25. aprill virtuaalse lugejamängu küsimused 

Küsimustele saab vastata nädala jooksul. Vastajate vahel loositakse välja raamatukogu märkmik. Uus lugejamäng järgmisel esmaspäeval!

neljapäev, 15. aprill 2021

Uut lugemist!


 Micke ja Bianca kolivad rahulikku eramupiirkonda, mis paistab nende pere jaoks täiuslik elupaik. Aga sedamööda, kuidas nad oma uusi naabreid tundma õpivad, hiilib ligi ebameeldivustunne. Sama hoovi peal elab Jacqueline, endine fotomodell, kel on raske oma elu rööbastele saada, ja tema poeg Fabian, kes ei ole päris nagu teised lapsed. Samuti elab seal Ola, kes näeb vaeva, et pärast röövkallaletungi oma tervis jälle korda saada ja kelle kinnisideeks saab idüllilise naabruskonna turvalisuse säilitamine. Lisaks veel pensionärid Gun-Britt ja Åke, kes valvavad naabrite igat sammu. Kui Biancale nende enda maja ees otsa sõidetakse, paistab esialgu olevat tegu traagilise õnnetusega. Aga sellal kui tema haiglas oma elu eest võitleb, süveneb politsei ja teiste hoovielanike kahtlus. Micke on alati uskunud õiglusse. Aga mis siis, kui selle võidule pääsemiseks on vaja kasutada vägivalda? Mattias Edvardsson on kirjanik ning rootsi keele ja psühholoogia õpetaja gümnaasiumis. 2016. aastal avaldati tema debüütromaan „En nästan sann historia“ („Peaaegu tõestisündinud lugu“) ja 2018. aastal tegi ta suure rahvusvahelise läbimurde põnevusromaaniga „Täiesti tavaline perekond“. See on tõlgitud kolmekümne kolme keelde ja meeldinud nii kriitikutele kui lugejatele. Mattias elab koos oma perega Lundi lähistel Löddeköpinges.


Kui teile võib tunduda, et ühest meie armastatumast näitlejast Ita Everist on justkui kõik 

teada, siis kas olete kuulnud, mismoodi ta mere ääres nõukogude piirivalvurit šokeeris 

ja milliste tegudega paistsid silma tema kauged esivanemad? Miks kursusevend teda 

kopikaga võrdles ja kellesse Ita 80-aastasena ülepeakaela armus? 

Me vist ikka ei tea tänavu 1. aprillil 90-aastaseks saava Ita Everi elust kõike ... Aga 

tänu käesolevale raamatule tunneme teda senisest palju rohkem 



teisipäev, 13. aprill 2021

Virtuaalne lugejamäng 7

Küsimustele saab vastata nädala jooksul. Vastajate vahel loositakse välja raamatukogu märkmik. Uus lugejamäng järgmisel esmaspäeval!

12.-18. aprill virtuaalse lugejamängu küsimused 

neljapäev, 1. aprill 2021

 Uued raamatud aprillis!

Kalev Jaigi rahvapäraselt mahlaka keelekasutusega ajastutruud jutud toovad meieni erinevate inimtüüpide unikaalsed elulood, mille ühine nimetaja on ellujäämine ka kõige ekstreemsemates tingimustes. Erinevate ajastute kirjeldused on isikupärased, näiteks nõuka-aja televiisorite defitsiiti käsitlev lugu läbi absurdse huumoriprisma. Leidub ka äärmiselt dramaatilises võtmes autori onu elulugu "Jalaka liin", mis paljastab Tartus sõjaajal toimunud räigeid inimsusevastased kuriteod.

Merle Veesalu-Rand, kirjanik


Maailma kuklapoolel on üks saar. Metsik loodus – jää ja lumi ja kõrvetav kuumus, ja maailma vanimad puud … Räägitakse, et seal elab veel praegugi Tasmaania tiigreid. Räägitakse, et seal elab veel nii mõndagi.

Kui teismeliste tüdrukute punt koolimatkal Tasmaania tühermaale kadunuks jääb, satuvad Limestone Creeki elanikud ärevusse. Kolmkümmend aastat tagasi kadus sel ohtlikul mägismaal viis tüdrukut, ja legend Näljasest Mehest kummitab kohalikke veel tänagi.
Ühe kalju jalamilt leitakse taas surnukeha ning kahtlused hakkavad kulutulena levima, aga ükski neist ei selgita, miks tüdruk, nagu ka kõik ohvrid minevikust, leiti paljajalu, korralikult seotud paeltega kingad natuke maad eemal.
Mis järsakutes juhtus? Keegi teab ... või on kohalikul legendil ikkagi tõepõhi all ...


On 28. detsember, rahvakalendri järgi süütalastepäev. Eradetektiiv Denno Silma ja tema kihlatu Hedvigi jaoks algab see päev autosõiduga Tallinnast Haapsallu.
On nende pulmapäev. Samal hommikul alustab Soomes elav eestlane Heiki Kee reisi Helsingist Tallinnasse, et edasi suunduda Haapsallu. Tema peas on küpsenud kuritahtlik plaan.
Et pulmaseltskonna ja Heiki Kee teed ristuvad, siis muutub kaunis pulmapäev kriminaalselt mustaks.
Selle raamatu osad tegelased on lugejale tuttavad juba varasemalt ilmunud kolmest romaanist: „Täiskuu, reede 13.“ (2016), „Silm sihikul“ (2017) ja „Pulmasurmasõit“

reede, 26. märts 2021

Uued raamatud


Nii vähe on praeguses elus asju, mis on kindlad. Nagu Tammsaarel üks Mauruse kooli õpetajatest küsib: mis see on, mis oli, on ja jääb (peale jumala). Raske öelda, kuidas sellega praegu on. Aga mingi kindlustunne tekib, kui on keegi, kellest sa tead, et tema on seal, on kohal, püsib. Aga mitte tardumise mõttes. Vaid et see ongi tema koht ja tema paik, tema väärtustab seda kohta ja see koht väärtustab teda,” kirjutab raamatu saatesõnas teatriuurija Lea Tormis. Ja lisab: „Ita Ever kehastab aja ja teatri muutumist ja ühtlasi eneseks jäämist. Sõltub ka näitleja oleku intensiivsusest, temperamendist, enesekehtestamise jõust ja tahtest, kas temast saab teatri sümbol. Itast on saanud.”Jah, kuid mida arvab Ita Ever ise elust ja üldse? – Palun väga, „Ita sõna” läbib raamatut. Tundub, et igaühele meist on ta midagi öelnud või ütlemas:

Noorus tuleb aastatega.

Ära vihasta, ainult vaata ja imesta.

Kui mina oleksin lihtne ilus lill, siis üks kullerkupp.

Raamat „Lava on elu” annab lugejale võimaluse rännata koos Ita Everi ja tema unustamatute tegelaskujudega läbi aastakümnete. Läbi meie kõigi elatud elu. Üha uued põlvkonnad on aastakümnete jooksul kasvanud üles koos Ita Everiga. Mõni ta tegelaskuju ehk ei pruugigi meeldida, aga see pole üldse tähtis. Itat armastatakse tingimusteta. On tunne, et temaga on kindel. Kui Ita Ever on Draamateatri laval, siis sa tead, et kõik on hästi ja elu läheb edasi.

Emma ja Nathan on väga erinevad inimesed. Aga kohtudes haigla ooteruumis, kus seinal tiksub kell ja laual lebavad vanad ajakirjad, on nad mõlemad hirmunud, ärevil ning üksi. Ja neil on midagi saatuslikult ühist...

Emma elu möödub vaikselt. Ta hoolitseb haige ema eest ja elab oma kujutlustes lemmikraamatute lehekülgedel.

Nathan veedab oma päevi maapinnast viie kilomeetri kõrgusel õhus kukerpallitades ja hõljudes – ta on langevarjuhüpete instruktor. Kogu elu on saatnud teda kordusunenägu, et sureb kahekümne seitsme aastasena, ning ta suhtub igasse päeva nagu viimsesse.
Kui saatus Emma ja Nathani kokku viib, muutub kõik.
Emmat pole kunagi varem suudeldud, ta pole maitsnud šampanjat ega reisinud välismaale. Nathan pole kunagi olnud armunud, kandnud erinevaid sokke ega kasvatanud seemnest päevalille.
Emma ja Nathan annavad lubaduse, et ei raiska kunagi ühtki tundi, sest teavad, et hüvastijätt võib tulla liiga ruttu. Nad armuvad, kuid kas nad teineteist mitte liiga hilja ei leidnud?
See on liigutav, ent samas meeliülendav romaan armastuse lunastavast jõust ja sellest, et lõpp ei pruugi üldse olla lõpp.


Goodreadsi kasutajate hinnangul 2020. aasta parim põnevik!

Pruut ‧ Viies ratas ‧ Isamees ‧ Pulmakorraldaja ‧ Pruutneitsi ‧ Laip

Külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Peigmees: nägus ja sarmikas, tõusev teletäht. Pruut: terane ja ambitsioonikas, ajakirja väljaandja. Tegemist on pulmadega, mis sobiks ajakirja või kõlbaks kuulsusele: disaineri käe all valminud kleit, kauge koht, luksuslik pidu, eriline käsitööviski. Mobiililevi võib küll hakkida ja lained pisut raputada, kuid kõik on meisterlikult kavandatud ja viiakse niisama meisterlikult ellu.

Aga olgu plaanid kuitahes täiuslikud, inimloomust see ei muuda. Kui korgid šampanjapudelitelt minema lendavad ja pidu algab, hakkavad meenutuste ja heade soovidega segunema ja pinnale kerkima vana vimm ja väiklane kadedus. Peigmehe semud algatavad kooliaegse joomismängu. Pruutneitsi rikub ära oma kleidi ja see ei juhtu just päris kogemata. Pruudi kauaaegne (meessoost) sõber saab maha ebameeldivalt intiimse toostiga.

Ja siis leitakse üks nende seast surnuna. Kes külalistest ei soovinud õnnelikule paarile head? Ja ehk oleks olulisem küsida: miks?

Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Tema tõeline läbimurre krimikirjanduse tippautorite sekka toimus 2019. aastal raamatuga „Jahiseltskond“ (eesti keeles 2020).


teisipäev, 23. märts 2021

neljapäev, 18. märts 2021

Soovijatele kontaktivaba laenutuse võimalus!

Raamatu reserveerimiseks helista tel:57878898, 53850237,

kirjuta hiie.nugis@poltsamaark.ee 

reserveeri RIKSWEBis või m-riksis

Igal kuul toob Põltsamaa Raamatukogu 

Sinuni kolm lugemissoovitust

LUGEMISSOOVITUS 

teisipäev, 16. märts 2021

teisipäev, 9. märts 2021

Uued raamatud

MURAKAMOOS pilt

Kaugel metsakolkas soode keskel jääb teadmata kadunuks üks mees. Asja uurima asunud uus konstaabel Madis avastab üllatusega, et see pole sugugi ainus selline juhtum: aastate jooksul on külast kadunud juba neli meest. Nad kõik on olnud kas täies elujõus poissmehed või lahutatud mehed ning lahkunud lausa üleöö. Millegipärast on eelmine piirkonnapolitseinik jätnud kõik kadumislood uurimata, kuid uus konstaabel sellega ei lepi. 
Tänu kõiketeadvale ja lobisemishimulisele vanaprouale Astale saab ta peagi teada, et kõigil kaduma jäänud meestel oli midagi pistmist metsatalus suvitava Marjuga. Too on kaunis ja toimekas naine, kelle tema ambitsioonikas abikaasa alatasa üksi jätab. Marju tunneb taimetarkust ja mõjub meestele suisa nõiduslikuna – just nagu tema vanaemagi omal ajal. Marju võlude suhtes ei jää ükskõikseks ka Madis. 
Kui teadmata kadunute juhtumitest saavad hämarad mõrvalood, tuleb Madisel nii pidada võitlust südame ja mõistuse vahel kui ka võidelda oma elu eest. 

Pille Simoni esikteos „Murakamoos“ kirjeldab kolkaküla inimsuhteid ja eripärasid, romaanis põimuvad tänapäevased tegemised ja ammused uskumused. 



Noorte, kes alati jäävad oma vanemate jaoks lasteks, vanemate mahasalgamisest ja tõdemusele jõudmisest, et vanemadki on tegelikult head ja hoolivad inimesed nagu nemadki. 

See on kummalise saatusega romaan, mida praegu käes hoiad. Kakskümmend aastat tagasi, 2001. aastal saatis Hans-Eerik Laansalu alias Erik Tohvri mulle Lambri Raamatus avaldamiseks äsja aasta alguses lõpetatud romaani. Käsikiri jättis mulle sügava mulje ja ma võtsin autoriga ühendust. Sellest kontaktist kujunes välja aastaid kestnud sõprus ja teineteise toetamine. Olen ju arst, kes sai nii mõnigi kord telefoni teel nõu anda, toimusid tänapäeval nii harilikuks saanud, tookord formaalselt mitteametlikud telefonikonsultatsioonid. Seadsime sisse tema jutu järgi diplomaatilised suhted, s.t. käisime teineteisel külas. Ja kui uue raamatu valmis saime, saatsime pühendusega sõbrale.  

Ometi ei rääkinud me sellest käsikirjast rohkem kui vaid alguses ühe korra. Erik ütles, et tahab seda veidike ringi teha ja nii see jäi. Uued tööd tulid tal aina peale ja minulgi oli vähe vaba aega, mida kirjanduse ja mesinduse vahel jagada. Nii see jäi, kuni polnudki enam võimalik midagi küsida.  

Käsikiri, mille olemasolugi olin vahepealsetel aastatel unustanud, tuli välja arhiivi kolimisel ühest kapist teise. Nähes taas seda toredat lugu arvasin, et leian selle ka nii-öelda kogemata lugemisest vahele jäänud raamatuna raamatukogust. Kontrollisin kõik ilmunud teosed läbi, seda sisu ei olnud ei sama ega mõne teise pealkirja all. Ei olnud ka enam disketti, mis oli paberil tekstiga kaasa pandud, ei olnud teost enam Eriku arvutiski alles.  

Proua lahkel loal teen nüüd teoks meie kunagise ühise plaani ja avaldan noore romaanikirjaniku, äsja pensioniikka jõudnud Eriku ühe esimestest suurematest teostest, kohe „Kollaste lehtede aegu” järel kirjutatud „Ringmängulaulud”. Parem hilja, kui mitte kunagi. 

Toimetanud Ülle Särg 


Praegusel koroona ajal, kui kuhugi sõitmine ei ole soovitav, on mõistlik lugeda mälestusi kunagistest reisidest.
Lood kaugetest maadest võimaldavad pisikest hinge puhkust ja tulla toime meid iga päev vaevavate püsiprobleemidega.


Politseiuurija Ira Teveri kaheksas juhtum. Pärast võistlusi leitakse rannast kõrkjate vahelt teisele kohale jäänud lohesurfari rüvetatud surnukeha. Juhtumis on midagi, mis Irat päris korralikult ärritab – tippsportlase surmast on tehtud lavastus! Mehe kulmud on vildikaga üle joonistatud ja suunurgad naerule seatud, rinnaesine punase värviga kaetud ja parem käsi asetatud südame kohale. Kõike seda on tehtud oskamatu räpakusega, aga sõnum on siiski olemas, kuigi mitte üheselt mõistetav. Kuna tegu on noore ja heas füüsilises vormis noormehega, võib oletada, et see lavastus on seotud mõne konkurendi kättemaksu või rituaalse meeldetuletusega. Ira Teveri lugude kaheksandas raamatus toimub tegevus uues keskkonnas. Ira on vahetanud elu- ja töökohta ning asunud vanemuurijana ametisse oma endise kolleegi Anti Saami alluvuses, kellest on vahepeal saanud Lääne prefektuuri jaoskonnaboss. Uurimistöö käigus tuleb Iral kohaneda uute oludega, selles endale koht leida ja vastsetele kolleegidele oma võimekust tõestada. 

Uue nädala virtuaalne lugejamäng 8.-14. märts

Põltsamaa Raamatukogu korraldatud lugejamäng, vastata saab nädala jooksul. Vastajate vahel loositakse välja raamatukogu märkmik.

Vasta siin 8.-14. märts virtuaalse lugejamängu küsimused 

kolmapäev, 3. märts 2021

Virtuaalne lugemismäng

Põltsamaa raamatukogu alustas uut virtuaalset lugejamängu. Vastata saab küsimustele nädala jooksul. Vastajate vahel loositakse välja raamatukogu märkmik.

Siin on link vastamiseks 1.-7. märts virtuaalse lugejamängu küsimused

pühapäev, 21. veebruar 2021

 Uudiskirjandus


Raamat "Vanemuise unustatud laulud“ koosneb 16 unikaalsest päevikust, kirjutatud Karl Laane poolt, kes oli eestluse hoidja suures sõjamöllus ja üks eesti paguluse loojatest Saksamaal. Päevikud algavad aastal 1944 ja lõpevad 1947. Antud ajavahemikus haigutab Eesti ajaloos endiselt üsna suur must auk. Raamat toob selgust ning annab hea ülevaate tollest tumedast ajaperioodist just läbi looja silmade, milles on õpetused Eesti rahva ja kultuuri kestma jäämiseks võõras maailmas, rasketes oludes.

Raamat annab ülevaate eestlaste ränkraskest olukorrast sõja lõpul, eriti just lapseeas noorte poiste elust, kes saadeti ülekohtuselt lootusetutesse lahingutesse surema. Raamat keskendub olukordade analüüsile läbi eestlase vaatevinkli. Pärast sõja lõppu kasutas Karl Laane oma oskusi, millised omandas enne sõda Haridusliitu juhtides, sõjavangilaagrites õppetöö korraldamiseks ja kultuuri ning eestlaste moraali hoidmiseks.

Lisaks igapäevaelu toimetused ja askeldused Saksamaa vangilaagrites. Põhjalik kirjeldus koolide loomisest, õppetöö algusest ja edaspidisest korraldusest. Ülevaated tolle aja tähtsamatest poliituudistest. Siirdumine tsiviilellu. Pagulas-Eesti välja kujunemine Saksamaal; kultuuriüritused, reisikirjeldused, mis on läbi põimunud filosoofia, mälestuste, igatsuste ja patriotismiga. Raamat sisaldab ka palju omaloomingulisi luuletusi nii autorilt endalt kui ka kaaslastelt.

Päevikud on läbi käinud pika tee, olnud tükk aega kadunud ja okupatsiooniajal saladuses hoitud.


Oma eluõhtul pühendus Heljo Mänd täiskasvanute luulele ja jättis meile väärika pärandvara – kakskümmend luulekogu käsikirja, mis ootavad aega ja võimalust näha trükivalgust.
Mitmekihiline mets” on esimene neist, mis on jõudnud kaante vahele. Käsikiri valmis juba viis aastat tagasi ja on autori enda poolt kokku pandud. Teos käsitleb inimese ja metsa hingestatud suhet.


 Andrus Mikiver oli 24. aastane, kui otsustas kergema raha ootuses minna Peruust narkomuulana narkootikume tooma. Läks aga nii, nagu paljude sellele teele asunutega – ta tabati lennujaamas ning mõisteti üheksaks aastaks vangi.

See raamat räägibki Andruse elust vanglas. Kuid mitte ainult. See on lugu ühe eluga kimpus olnud poisi elust, kes võib elada ka sinu kõrval. See avab ka kuritegelikule teele asumise tagamaid, millest on õppida meil kõigil, ning annab teadmise, et kui südamest soovida, on võimalik ka paranemine.


Keskkriminaalpolitsei uurijatel Juhan Roostel ja Argo Alasel on käes pingelised ajad. Nende kolleeg lasi ohtlikul pätil Venemaale põgeneda, kohtuhoones aga jagunevad suhtumised sellisesse ränka rikkumisse üsna täpselt pooleks.
Juhanil on riburada ka isiklikke muresid. Tema tüdruksõber Kirke käitub viimasel ajal kummaliselt ning Juhanil on kahtlus, et taas on üks naine otsustanud, et uurija pole see mehetüüp, kellega oma elu siduda võiks.
Lisaks on Juhan nõuks võtnud kaitsta oma nooremat õde Reginat kogu maailma meeste eest. Oli ju õeraas teda keerulises juhtumis aidates peaaegu surma saanud...


Üks sai surma. Üks jäi kadunuks.
Nüüd toimub see kõik uuesti.

Ohver oli tema sõber. Mõrvar samuti …Kakskümmend viis aastat tagasi sooritas probleemne teismeline Charlie Crabtree šokeeriva mõrva. Paul Adamsil on seda päeva võimatu unustada. Ta pole endale andestanud oma osa selles, mis tema sõbra ja klassikaaslasega juhtus, ning ta pole aastaid oma kodulinna külastanud. Nüüd aga, kui tema eakas ema on kukkudes viga saanud, on viimaks aeg põgenemine lõpetada ja koju naasta. Paraku hakkavad asjad üsna varsti viltu kiskuma. Tegutseb kunagist kuritegu matkiv mõrvar, kutsudes esile valusaid mälestusi. Pauli ema kinnitab visalt, et majas on midagi. Ja keegi jälgib Pauli. See tuletab mehele meelde kõige jubedamat tõika tolle kahekümne viie aasta taguse päeva juures. Asi ei seisnenud ainult mõrvas. Asi seisnes selles, et pärastpoole ei nähtud Charlie Crabtreed enam kunagi …