Aru, Tapiku küla, Põltsamaa vald, Jõgevamaa, 48218 Tel 57878898, 53850237
Avatud
Avatud 10- 14 teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval 10- 13.
Otsing e-kataloogist RIKSWEB
esmaspäev, 11. detsember 2017
kolmapäev, 29. november 2017
teisipäev, 7. november 2017
esmaspäev, 31. juuli 2017
teisipäev, 27. juuni 2017
LAUPÄEVAK
30. aprillil korraldasime raamatukogu
hoovis HEAKORRAPÄEVA .
Tore oli vaadata tehtud tööd .
kolmapäev, 10. mai 2017
Teade
Raamatukogu on suletud puhkuse ajal
15.05.-28.05. 2017. a.
18.05. ja 25.05. avatud teenendamiseks.
esmaspäev, 8. mai 2017
ÕPPEREISI MULJEID TAANIST
Õppereis Taani oli väga huvipakkuv ja tore üritus, mis laiendas meie silmaringi.
Tänu korraldajatele!
neljapäev, 27. aprill 2017
TEADE
30.aprillil 2017 a. kell 17.00
saame TAPIKU külaplatsil kokku.
Kaasa võtta labidas, teeme veidike tööd.
Võimalusel piknikukorv ja hea tuju on
teie kaaslased.
Veedame Volbriõhtu koos heade sõpradega
lõkketule soojusel.
teisipäev, 18. aprill 2017
16.04. ÜLESTÕUSMISPÜHA RAAMATUKOGUS.
VÄRVISIME MUNE, VEERETASIMEKALLAKUST ALLA.
KELLEL VEERES MUNA KAUGEMALE, OLI VÕIDUMEES.
KAS MUNA OLI VAREM KUI KANA VÕI VASTUPIDI -
OLI MILLEST MÕELDA.
2.04.LAUAMÄNGUDE PÜHAPÄEV
.
MÄNGISIME KABET-MALET JA JÕGEVAMAA MÄLUMÄNGU,
VÄIKESED PROOVISID NUPUMÄNGE.
NALJA JA NAERU JÄTKUS KÕIGILE.
laupäev, 25. märts 2017
Teade
29. märtsil 2017. a. osalen laste-ja noortetöö
TEEMAPÄEVAL ,,MINA KA!,,
PÕLTSAMAA RAAMATUKOGU SAALIS.
Tapiku raamatukogu on sel päeval suletud.neljapäev, 23. veebruar 2017
laupäev, 18. veebruar 2017
Sõbrapäev
Sõbrad -
ikka raamatukogus. Meeleolukas
päev raamatu seltsis.Lugesime
Valve Raudnaski raamtut ,,Juunilumi ".
Siinkohal üks meeldejääv lause temalt ,, Eesti ei vaja
poliitkorrektset, vaid ehtsat armastust."
neljapäev, 16. veebruar 2017
Tapiku raamatukogu ja külaseltsingu ühine tervisepäev 8.veebruaril 2017.
neljapäev, 5. jaanuar 2017
6.jaanuaril toimub TAPIKUL
RAAMATUKOGUSKOLMEKUNINGAPÄEVA tähistamise üritus
algusega kell 18.00.
Räägime tähtpäevast, meenutame möödunut ja tervitame 2017.aastat.
Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et
Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse
sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva
tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast
kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud
enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks.
Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas.
Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja
laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel
määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm
kuningat lauldes ringi.
Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast,
mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne
endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli
naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas
idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele.
19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja
kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval
sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt
pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi
püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske.
Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval
toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel
päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates
Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline
lastele – neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja
-maiustused kuuse küljest ära süüa.
Tellimine:
Postitused (Atom)