Aru, Tapiku küla, Põltsamaa vald, Jõgevamaa, 48218 Tel 57878898, 53850237
Avatud
neljapäev, 25. juuli 2024
pühapäev, 30. juuni 2024
laupäev, 22. juuni 2024
neljapäev, 6. juuni 2024
pühapäev, 5. mai 2024
1.maist 1. oktoobrini
2024 ootab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kõiki avastama enda jaoks uusi
raamatukogusid, kuhu tavaliselt ei satu.
Selleks, et mööda
erinevaid ja erilisi raamatukogusid rändamine veelgi kaasahaaravam oleks, oleme
loonud templimängu. Oma rännakute jooksul saab lahendada spetsiaalselt loodud
mõistatusi ja koguda templeid raamatukogudest, kuhu teed viivad.
Osalemiseks:
·
Külasta erinevaid raamatukogusid.
·
Küsi raamatukoguhoidjalt lahendamiseks
ülesanne.
·
Lahenda see ära ja palu enda templipassile
tempel.
·
Kui oled kokku kogunud viie erineva
raamatukogu templid ja templipass on täis, siis anna see raamatukoguhoidjale
ning osaledki auhinnaloosis.
Esimese viie templi
saamiseks tuleb lahendada ülesanded, aga see ei tähenda veel sugugi, et rännak
tuleks lõpetada. Kui esimene templipass saab täis, siis saab raamatukogust
küsida uue ja asuda seda täitma.
Need, kellel on kokku
kogutud 10 templit, osalevad loosis kaks korda. Need, kel 15 templit, osalevad
loosis kolm korda ja nii edasi.
Auhinnaloos toimub 20.
oktoobril. Võitjatega võetakse ühendust.
Et oma seiklusi
raamatukogudes jagada ning saada ideid teistelt rännusellidelt, kasuta
sotsiaalmeedias postitades teematrelle #avastaeestiraamatukogusid #eestiraamatukoguhoidjateühing
Mõnusat avastamist!
NB! Mängus osalemiseks
küsitakse sinu kontaktandmeid, et võidu korral saaks ühendust võtta. Mängu
lõppedes täidetud templipassid hävitatakse.
Esmakordselt sai mängus
osaleda 2022. aastal, mil tähistati raamatukogude aastat.
Mõistatamismängu raames
külastati raamatukogusid kokku enam kui 2700 korral ning täidetud templipasse
tagastati rohkem kui pooltuhat. Kõige agaram templite koguja Merje Meerits
külastas kokku 55 Ida-Virumaa raamatukogu.
„Olen alati teadnud, et
raamatukogud on toredad, aga tegelikult on nad lausa väga toredad! Sain mängus
osaledes nii palju uut teada ja seda nii mõistatamismängu küsimustele vastates
kui väga südamlike raamatukogutöötajatega vesteldes,“ ütles Merje Meerits.
„Linnas elanuna võtan ma raamatukogusid enesestmõistetavana, aga maakohtades on
raamatukogud lausa maa sool,“ kinnitas Meerits.
teisipäev, 30. aprill 2024
neljapäev, 11. aprill 2024
Rahuloluküsitlus
Küsitlus on anonüümne.
Kui olete nõus, et võtame vajadusel teiega tagasiside täpsustamiseks ühendust, lisage ka oma e-posti aadress. Soovi korral saab paluda oma e-posti aadressi kustutamist vastusest.
Küsitlust korraldab ja kogutud andmete eest vastutab: Eesti Rahvusraamatukogu Kultuuriministeeriumi tellimusel (www.rara.ee).
Lisainfo: statistikateenuse juht Riin Olonen, statistika@rara.ee
neljapäev, 4. aprill 2024
Sulelised kaameras
Aprillis- mais Tapiku raamatukogus Livia Kääri fotonäitus
kolmapäev, 20. märts 2024
esmaspäev, 18. märts 2024
Kohtumine raamatukogus!
neljapäev, 14. märts 2024
Head emekeelepäeva!
neljapäev, 7. märts 2024
neljapäev, 29. veebruar 2024
laupäev, 24. veebruar 2024
teisipäev, 20. veebruar 2024
Karl Arthur Adson 135
Ta sündis Tartus majateenija pojana, kuid üles kasvas sugulaste juures Võrumaal. Adson õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis, Pihkva maamõõdukoolis ning oli lühemat aega Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hingekirjas. Ta töötas Venemaal (1907–1912) ja alates 1912. aastast Tallinnas maamõõtjana. Alates 1918. aastast tegi kaastööd ajalehtedele Tallinna Teataja, Sotsiaaldemokraat ja Postimees. 1920. aasta sügisest oli Tallinna Teataja toimetuse liige, sama aasta lõpust ka Päevalehe toimetuse liige, joonealuse ja kirjandusliku lisa toimetajana. Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes, teatridramaturgina, vabakirjanikuna. Aastatel 1935–1940 töötas siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna.
Adson tuli eesti kirjandusse võrumurdeliste luuletustega ning oli tegev Siuru ja Tarapita kirjanikeühingus.
Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid.
1944. aasta septembris põgenes Adson Rootsi. Seal leidis ta rakendust arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus.