Kauru küla ajaloopäev!
Pühapäeval 23. novembril kell 12.00
Räägime Kauru küla ajaloost Laura Räägu mälestuste põhjal, mis ta andis koduloouurijale Helle Kullile 1982. aastal. Laura tuli Kauru külla koos vanaema ja vanaisaga Lipardi tallu elama (Kai ja Jaan Vatter) 1915 aastal Vaimastvere kandist, siis oli Laura 13 aastane. Vana Jaani poeg, Laura onu Jaan Vatter võttis uue nime Lepasalu...
Käisime täna Kauru küla ajaloo radadel, rääkisime Lipardi(Sibi), Suureaia, Vana Viru, Viru, Lepiku, Ratassoo, Sääse, Matsi, Kirikulaane (Põrgupõhja), Mahla, Karussaare, Annuse, Vana Annuse, Aialombi, Lombi, Juhani ja Otsa taludest.
Anne Ütt:
Kauru küla nüüd Põltsamaa vallas, varem kuulus Pajusi valla alla. Kauru nime uurisin ka Eesti kohanimede sõnaraamatust. 1638 – Cauro killa, 1797 – Kauer (küla ja kõrts), 1839 -Kauro. 1583 on Tapiku ja Tamsi kandis kirja pandud küla Kawrowier, millest oleks lühenemisel mõeldav Mellini Kauer. 1638. a Kaoferrby ja Cauro killa on ilmselt sama küla. Neid oletusi on veel.
Paar lugu ka Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolisest arhiivist:
Kauru külas kütnud kord Obi Kristjan ahju. Näeb kahte röövlit tulevat. Mees ahju kummi pääle varju. Röövlid võtnud end alasti, et tulepaistel soojendada, olnud naised. Mees visanud nad kividega surnuks, kuna hobuste sadulate vahelt leidnud palju hõberaha. Siis sidunud laibad hobuste selga ja need kihutanud tuhat-nelja Venemaa poole tagasi. Rahade tarvitamisel aga jäenud muhk pihku. (A. Püss, Pjs. (81); K. Saska, Pjs. (94))
Kord jälle käinud venelased Kauru külas loomi röövimas ja viinud ka ainsa peretütre kaasa. See visanud veel kaelast helmed tapu aeda (humalate aed) vanemaile mälestuseks. Tüdruk seotud hobuse selga ja nii mindud, loomakari ees. Õhtul lasnud üks röövel tal oma pääd sõrmitseda, jäenud aga sääl juures magama, mida tüdruk osavaste põgenemiseks kasutanud. Küll hüüdnud veel teised röövlid järele: „Kaie Maret läheb! Kaie Maret läheb!“ aga kätte pole enam saanud. (K. Saska, Pjs. (94)





.jpg)








































