Uued raamatud juunikuus
"Tütarlaps maalilt" Ira Lember
Alfred Älves, kes oli lapsena suurt uhkust tundnud oma kasuisa kunstnik Paul Bornholmi üle, armastanud teda kui isa ja imetlenud kui kunstnikku, hakkas teda peale perekonnas toimunud lahutust vihkama ja kõigis saatuselöökides süüdistama. Peale kunstniku surma, saades teada, et oli testamendi järgi tema üks pärijatest, läks ta tema maja üle aastate taas vaatama. Maja, mis talle lapsena koduks oli olnud, tuletas nüüd lapsepõlve sündmusi elavalt meelde, ent kõige rohkem ikka tema luhtunud unistust saada kunstnikuks, kelleks oleks ta ju kõigi eelduste järgi pidanud saama. Ja seal sai Alfredile selgeks, et tema eluunistuste luhtumises ei olnud süüdi üksnes tema kasuisa, vaid vähemalt sama palju ka tema parima maali „Neiu järvel” modell. Ja kuna kasuisale ei saanud enam tema tegude eest kätte maksta, siis langes poja viha ja raev nüüd selle kuulsa maali modelli peale. Ja temas kinnistus ideé fix, et sellel neiul tuleb kõigi tema elu ebaõnnestumiste eest tasuda, sest ta oli veendunud, et ilma kättemaksmata on tema elu vaid üks suur läbikukkumine. Nii otsiski Alfred Älves selle inimese üles, et talle tema tegude eest õiglaselt tasuda, sest ta oli kindel, et muidu ei vabane ta eales oma vihast ega saa lahti oma lapsepõlve painetest. Kas tema kättemaks aga korda läks ja kas see teda ka aitas ning talle ta rahu tagasi andis?
"Tütarlaps maalilt" Ira Lember
Alfred Älves, kes oli lapsena suurt uhkust tundnud oma kasuisa kunstnik Paul Bornholmi üle, armastanud teda kui isa ja imetlenud kui kunstnikku, hakkas teda peale perekonnas toimunud lahutust vihkama ja kõigis saatuselöökides süüdistama. Peale kunstniku surma, saades teada, et oli testamendi järgi tema üks pärijatest, läks ta tema maja üle aastate taas vaatama. Maja, mis talle lapsena koduks oli olnud, tuletas nüüd lapsepõlve sündmusi elavalt meelde, ent kõige rohkem ikka tema luhtunud unistust saada kunstnikuks, kelleks oleks ta ju kõigi eelduste järgi pidanud saama. Ja seal sai Alfredile selgeks, et tema eluunistuste luhtumises ei olnud süüdi üksnes tema kasuisa, vaid vähemalt sama palju ka tema parima maali „Neiu järvel” modell. Ja kuna kasuisale ei saanud enam tema tegude eest kätte maksta, siis langes poja viha ja raev nüüd selle kuulsa maali modelli peale. Ja temas kinnistus ideé fix, et sellel neiul tuleb kõigi tema elu ebaõnnestumiste eest tasuda, sest ta oli veendunud, et ilma kättemaksmata on tema elu vaid üks suur läbikukkumine. Nii otsiski Alfred Älves selle inimese üles, et talle tema tegude eest õiglaselt tasuda, sest ta oli kindel, et muidu ei vabane ta eales oma vihast ega saa lahti oma lapsepõlve painetest. Kas tema kättemaks aga korda läks ja kas see teda ka aitas ning talle ta rahu tagasi andis?
"Mäe tippu ja tagasi" Triin Sinisaar
Mirt töötab televisioonis operaatorina. Ta on hiljuti abikaasast lahku kolinud ja püüab ravimitega tõrjuda nii peavalusid kui ka kurvameelsust. Tema endine mees Luukas on pärast valusat läbikukkumist matnud maha unistused heliloojana edu saavutada ja teenib igapäevast leiba helitehnikuna. Aastaid välismaal elanud telerežissöör Johan, Luukase kunagine parim sõber, on ühe isikliku mure lahendamiseks äsja Eestisse tagasi kolinud ja temast on saanud Mirdi töökaaslane. Ootamatu ühine tööots viib nad kolmekesi Delhisse võttele, kuid alguses lühikese komandeeringuna plaanitud reisist kujuneb olude sunnil pikk teekond läbi mitme India osariigi, alt lauskmaalt üles Himaalaja mägedesse. Sedamööda kuidas India oma võlude ja raskustega reisikaaslastele naha vahele poeb ja omavahelised suhted üha pingestuvad, on nad aina enam sunnitud seisma silmitsi mälestustega, mis neid painavad. See on rännak, mis muudab viimaks nende kõigi elu. „Mäe tippu ja tagasi” on lugu armastusest, hirmust ja lahtilaskmisest. Triin Sinissaar (snd 1975) on hariduselt prantsuse filoloog ja stsenarist. Alates 1999. aastast töötab ta Tallinna Linnateatris dramaturgina. Sinissaar on kirjutanud näidendeid, dramatiseeringuid ja stsenaariume. „Mäe tippu ja tagasi” on tema esimene romaan.
