Uudiskirjandus

Raamat "Vanemuise unustatud laulud“ koosneb 16 unikaalsest päevikust, kirjutatud Karl Laane poolt, kes oli eestluse hoidja suures sõjamöllus ja üks eesti paguluse loojatest Saksamaal. Päevikud algavad aastal 1944 ja lõpevad 1947. Antud ajavahemikus haigutab Eesti ajaloos endiselt üsna suur must auk. Raamat toob selgust ning annab hea ülevaate tollest tumedast ajaperioodist just läbi looja silmade, milles on õpetused Eesti rahva ja kultuuri kestma jäämiseks võõras maailmas, rasketes oludes.

Raamat annab ülevaate eestlaste ränkraskest olukorrast sõja lõpul, eriti just lapseeas noorte poiste elust, kes saadeti ülekohtuselt lootusetutesse lahingutesse surema. Raamat keskendub olukordade analüüsile läbi eestlase vaatevinkli. Pärast sõja lõppu kasutas Karl Laane oma oskusi, millised omandas enne sõda Haridusliitu juhtides, sõjavangilaagrites õppetöö korraldamiseks ja kultuuri ning eestlaste moraali hoidmiseks.

Lisaks igapäevaelu toimetused ja askeldused Saksamaa vangilaagrites. Põhjalik kirjeldus koolide loomisest, õppetöö algusest ja edaspidisest korraldusest. Ülevaated tolle aja tähtsamatest poliituudistest. Siirdumine tsiviilellu. Pagulas-Eesti välja kujunemine Saksamaal; kultuuriüritused, reisikirjeldused, mis on läbi põimunud filosoofia, mälestuste, igatsuste ja patriotismiga. Raamat sisaldab ka palju omaloomingulisi luuletusi nii autorilt endalt kui ka kaaslastelt.

Päevikud on läbi käinud pika tee, olnud tükk aega kadunud ja okupatsiooniajal saladuses hoitud.

Oma eluõhtul pühendus Heljo Mänd täiskasvanute luulele ja jättis meile väärika pärandvara – kakskümmend luulekogu käsikirja, mis ootavad aega ja võimalust näha trükivalgust.
“Mitmekihiline mets” on esimene neist, mis on jõudnud kaante vahele. Käsikiri valmis juba viis aastat tagasi ja on autori enda poolt kokku pandud. Teos käsitleb inimese ja metsa hingestatud suhet.

 Andrus Mikiver oli 24. aastane, kui otsustas kergema raha ootuses minna Peruust narkomuulana narkootikume tooma. Läks aga nii, nagu paljude sellele teele asunutega – ta tabati lennujaamas ning mõisteti üheksaks aastaks vangi.

See raamat räägibki Andruse elust vanglas. Kuid mitte ainult. See on lugu ühe eluga kimpus olnud poisi elust, kes võib elada ka sinu kõrval. See avab ka kuritegelikule teele asumise tagamaid, millest on õppida meil kõigil, ning annab teadmise, et kui südamest soovida, on võimalik ka paranemine.

Keskkriminaalpolitsei uurijatel Juhan Roostel ja Argo Alasel on käes pingelised ajad. Nende kolleeg lasi ohtlikul pätil Venemaale põgeneda, kohtuhoones aga jagunevad suhtumised sellisesse ränka rikkumisse üsna täpselt pooleks.
Juhanil on riburada ka isiklikke muresid. Tema tüdruksõber Kirke käitub viimasel ajal kummaliselt ning Juhanil on kahtlus, et taas on üks naine otsustanud, et uurija pole see mehetüüp, kellega oma elu siduda võiks.
Lisaks on Juhan nõuks võtnud kaitsta oma nooremat õde Reginat kogu maailma meeste eest. Oli ju õeraas teda keerulises juhtumis aidates peaaegu surma saanud...

Üks sai surma. Üks jäi kadunuks.
Nüüd toimub see kõik uuesti.

Ohver oli tema sõber. Mõrvar samuti …Kakskümmend viis aastat tagasi sooritas probleemne teismeline Charlie Crabtree šokeeriva mõrva. Paul Adamsil on seda päeva võimatu unustada. Ta pole endale andestanud oma osa selles, mis tema sõbra ja klassikaaslasega juhtus, ning ta pole aastaid oma kodulinna külastanud. Nüüd aga, kui tema eakas ema on kukkudes viga saanud, on viimaks aeg põgenemine lõpetada ja koju naasta. Paraku hakkavad asjad üsna varsti viltu kiskuma. Tegutseb kunagist kuritegu matkiv mõrvar, kutsudes esile valusaid mälestusi. Pauli ema kinnitab visalt, et majas on midagi. Ja keegi jälgib Pauli. See tuletab mehele meelde kõige jubedamat tõika tolle kahekümne viie aasta taguse päeva juures. Asi ei seisnenud ainult mõrvas. Asi seisnes selles, et pärastpoole ei nähtud Charlie Crabtreed enam kunagi …